Nad määravad endale juhi. Esimesel päeval nad lihtsalt tutvuvad ümbruskonnaga ning õhtustavad, laulavad ja mängivad ringmänge. Järgmine päev on palav ning nad otsustavad, et hakkavad juttu rääkima. Igaüks räägib ühe loo omal valikul . Lood on järgmised : 1.Novell Pamfilo oli esimene, kes alustas jutu rääkimist. Tema lugu oli järgmine: Räägitakse, et kunagi, kui suur ja rikas kaupmees Musciatto aadlikuks sai, pidi ta sõitma koos Prantsuse kuninga venna Charlesiga Toskaanasse paavstile külla. Kuna ta oli aga kaupmees, oli tal palju asjatoimetusi ning ta jättis kõik oma asjad teiste hoolde niikauaks. Tal oli ka üks ülesanne nõuda burgundlastelt võlgu sisse ning selle töö tegemiseks palkas ta mehe nimega Ciappelletto. Ta oli ametilt notar, aga muidu oli ta üks suur kelm. Ta tüssas kohust, pettis kliente ja oli ka hasartmängude sõltlane , aga sellegi poolest arvas Musciatto, et ta on õige mees selle töö jaoks
Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade
Need rünnakud ajendasid Karl Suurt looma rannakaitset.. Tavaliselt toimusid viikingite kallaletung aasta algul, talveks pöörduti koju tagasi. Alates 840 hakkasid retki ette võtma aina suuremad armeed, mis ehitasid jõgede suudmetesse alalised laagrid kus hakati ka talvituma. Taanini viikingid (nn suur vägi) rüüstasid iga aasta frangi riigi jõgedeäärseid linnu Aastatel 844 - 862 võtsid nad ette röövretki Astouriasse, Portugali, Ba-Ipnddc, Provence'i ja Toskaanasse. Vaid Wessexi kuningas Alfred Suur suutis tänu oma laevastiku loomisele viikingitele vastupanu avaldada. Hilisemad vallutusretked (980-990) toimusid Taani kuningate juhtimisel. Kuningas Knut Suure valitsemisemisajal ühendatakse Inglismaa ja Taani. Norra viikingid hõivasid 8. saj Shetlandi ja Orkney saared, seejärel Fääri saared, Hebriidid ja Iirimaa. Pärast Norra ühendamist 872 aastal lahkusid paljud norralased kodumaalt ja asusid elama Islandile.
kuni 500 pKr ja see hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikaja alguses algas umbes 900 eKr rauaaja kliimapessimum ja umbes 800 eKr kliima Bondi sündmus. Nende algustega seostub Vahemeremaades 9. sajandil eKr täheldatav uusi algusi toonud sündmuste kuhjumine. Sellel sajandil jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri (esmalt Jooniasse) ja saabus rauast relvade üldise leviku tõttu lõpp ka Kreeka tumedale ajajärgule (on ka hilisem määratlus). Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toskaanasse, Foiniikia hakkas metallide otsingul Vahemere piirkonnas läänekolooniad asutama (Kartaago eellased). Samal sajandil Rooma asula laienes, seal algas rauaaeg ja ilmusid rikaste hauad; keldid jõudsid Galliasse). Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajaloos olulist osa etendanud Pärsia riik. (Juudid ja nende omariiklus oli selle aja künnisel jõudnud 926 eKr. aastal kaheks lõhenemisega oma ajaloos uude ajajärku.) Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6
Leonardo hakkas teda peagi maalima ja võib märgata, et Isabella portree sarnaneb märgatavalt Mona Lisa omaga. Väidetavalt ongi Mona Lisa mitte Mona Lisa vaid Isabella d'Este. Isabella oli oma näost väga teadlik ning oli kindel, millise nurga alt ta kõige paremini portreel paistaks. Järgnevalt oli Leonardo Veneetsias ning pakkus Veneetsia sinjoriiale välja projekte, mis oleks taganud vabariigile võidu Türgi sultani laevastiku üle merel. Siis läks ta Toskaanasse. Ta ei olnud aga kindel, kas see oli tema kodu ja kas ta sinna tahab jääda. Ta pöördub Firenzesse kuid see on muutunud ja kodu ta eest ei leia. Leonardo mõtleb välja jalgratta. Tal on kaks ratast, juhtraud, sadul tal on tallatavad pedaalid ja mis veelgi tähtsam: lülilise keti abil kantakse jõud üle vedavale tagarattale. Jalgratta lülilise ketiga väga sarnaseid kette leiti ka Leonardo teistelt paberitelt avastatud Madridi koodeksis.
annaabi.ee 
