Sama lugu võib lugeda ja jutustada mitmeid kordi. e) lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi (tii-tii-tihane, vaa-vaa- varblane; midli-madli, kudli-kadli). f) mängige erinevaid sõnamänge (vastandsõnade leidmine, mõistatuste lahendamine, mida ütlesin valesti). g) harjutage suu- ja keelemänge (hobuse kappamise imiteerimine, keele liigutamine külgedele ja üles-alla, põskede punnitamine, huulte torutamine). h) õpeta last võrdlema, märkama erinevusi ja sarnasusi (talv ja suvi, lind ja loom). i) õpeta last rühmitama esemeid ja pilte eri viisidel (suuruse, kuju, värvi, kuuluvus jm alusel) ja leidma üldistavaid sõnu (kahvel, kauss, tass = nõud). j) kirjaoskuse arengu toetamiseks tutvusta lapsele häälikuid ja tähti (kuula, kas sõnas kostab A: EMA? millise tähega algab sinu nimi?). k) innusta last leidma enesele eakohast tegevust, soodusta fantaasiat ja loovust arendavaid tegevusi
Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke. (Pease, 1994) 5.1.3 Huuled ja naeratus Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkondi. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, siis kipume huuli kriipsuks pigistama. (Jaskolka, 2004) Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale
ladumine jne). Kasulikud on korduvad tegevused, sh liigutustega luuletused-salmikesed- mängitused, kus on rütm ja kordused, nt „patsu-kakku“ jms. Kõne (artikulatsiooniaparaadi) arengule tulevad kasuks ka järgmised lõbusad tegevused, nagu taldrikult keelega toidu (nt kamapalli) püüdmine ja suhu tõmbamine, keeleotsaga ülahuulelt millegi limpsimine, keele laksutamine, erinevate häälte ja häälitsuste tegemine (pss, põmm, tsuhh-tsuhh, koera ähkimine jne), huulte torutamine, puhumine. Lapsega rääkides kasuta selget, ilmekat ja erineva intonatsiooniga kõnet ning rikast sõnavara. Räägi grammatiliselt õigesti (kaan elab järvemudas, poti peal käib kaas mitte kaan jne). Leia iga päev aega lapsega koos mängida. Seejuures on oluline vaikne ümbrus, sest väike laps ei suuda eristada olulisi helisid vähemolulistest taustahelidest. Tal on raske või lausa võimatu
Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid (Jaskolka 2004: 53). 2.1.1.1 Huuled Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkond. Me kasutame neid söömisel ja joomisel. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, 9 siis kipume huuli kriipsuks pigistama (Jaskolka 2004: 62 - 63). 2.1.1.2 Silmad Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid neist võib alati tõe leida, hoolimata sellest, millise sõnumi annavad näoilma või sõnad (Jaskolka 2004: 55).
võib 1-2km valmispikkusi paigaldada. Pikkades vedudes tuleb tihti olukordi, kus on kiusatus ülisuurteks tõmbejõududeks. Kaabel võib tõenäoliselts ilma katkemata ja sumbuvuseta. Kuid tekivad praod ja jäävpinge võivad põhjustada katkeid hiljem. Nõnda ei tohi kunagi lubatud veojõudu ületada. Maakaablitel peab silmas pidama: * leida tehnilisi maapanduslikult parim rada. * selgitada ehituskäigus. * maa releefi uuringud ( kobedus, masin ja käsi kaeve, lõhketööd ja torutamine. * paigaldussügavus. * muude maa-aluste juhtmete ja ehitiste asukoht. * töömasinate valik. 41 * kaabli ehitus. * kaabli mehhaanilised piirid (veojõud,painderaadius,muljumiskestvus,närilised). * rasvtäide või eelsurvestatud kaabel. * jätkude asukoht. * mud juhtmed samas rajas. * kuhu paigaldada toru-sid tulevikus. * kas vajatakse kivivaba, liiva esitäiteks.
kõne moodustamine oleks korras, pudikeel – häälikud vahetatakse ära. Kogu lihaskond nõrk PENFIELDI KÕNEPIIRKONNA KAARDISTAMINE või osaliselt mõrk, halvatud, ei saa kiiresti formuleerida õigeid häälikuid. Esmalt lasta lõuga Epilepsia haigetel, elektroodid ajju, meditsiinilise näidustusega in, stimuleeritakse liigutada. Ekspressiivse kõne häirega ei saa liigutust teha, keele torutamine, keele üht põske ajupiirkonda, kui in räägib, kas kaob või teeb häälitsust, või ütleb midagi, mis piirkonnaga panemine ja teise. Need näitaad, kuidas töötab muskulatuuri osa. Täishäälikut öelda, siis suu tegemist on