Tornlinnused Torni tüüpi linnuseid esines Eestis XIV sajandil üsna arvukalt. Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Väiksemaid tornlinnuseid ehitasid vasallid, kes hakkasid XIV sajandi teisel poolel linnadest ja kindlustatud keskustest oma läänimaale kolima. Alistatud talupoegade ülestõusude tõttu olid feodaalid sunnitud rajama kaitseehitisi, mis tornlinnuste näol olid küllaldaseks toeks väiksemate kallaletungide korral. Eriti hoogustus tornlinnuste püstitamine pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, mil hävitati hulk mõisaid Põhja-Eestis. Seetõttu on tornlinnused levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis
Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks,kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sotsiaalsest arenguastmest Linnuse arhitektuur arenes koos vajaduste ja hädaohuga Müüride kaitse oli olulisim Eesti linnustes ei esine ülisuuri saalruume v.a Toomkirik Väiksemaid tornlinnuseid ja majalinnuseid ehitasid kõik maavaldajad Sageli muutus üks linnusetüüp ümberehituste käigus hoopis teiseks linnuseks Kõike eeltoodut arvestades on linnused liigitatud : Suurlinnused- nt Lihulas,Viljandis,Pärnus jt. (9) Suured linnu- nt Laiuse,Põltsamaal,rakveres jt. (16) Väikelinnused- nt Väänas,Keilas,Virtsu jt. (30) Palju nõrku ja väikesi linnuseid hävis Liivi sõja ajal.
Viies tase Keskaegsete linnuste võrdlus Linnuste ajaloost Eestis Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks, kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sotsiaalsest arenguastmest Linnuse arhitektuur arenes koos vajaduste ja hädaohuga Müüride kaitse oli olulisim Eesti linnustes ei esine ülisuuri saalruume v.a toomkirik Väiksemaid tornlinnuseid ja majalinnuseid ehitasid kõik maavaldajad Sageli muutus üks linnusetüüp ümberehituste käigus hoopis teiseks linnuseks Rakvere ordulinnus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ehitusaja järgi Muinaslinnused Keskaegsedlinnused Muldkindlustused 19 saj
2. Gooti propaan ja militaararhitektuur Sakslased toovad roidvõlvi, lubimördi. Suuremad linnalised asulad. Suurte kivilinnuste ehitamine. Linnused: · Kastell-linnused, keskel konvendihoone (neljatiivaline, 3 korrust, keskel siseõu), mida ümbritseb 1 või mitu kaitsemüüri. · Mägilinnused (neemiklinnused) kaitsemüür mööda looduslikku mäekülge. · Vasall-linnused ehk tornlinnused- torniga, väiksed Eesti alades umbes 50 linnust, enamus kastell-linnused, tornlinnuseid varem rohkem, hävinenud. Läti aladel umbes 100 linnust. Eestis linnused eestlaste ülestõusude kartuses. Paide linnus- esialgu tornlinnusena, hiljem kastell-linnus, säilinud donzoon ehk peatorn. Kiiu ja Vao linnused- väiksemad, Põhja-Eestis Linnusetüüpide segamine: neemik + kastell kastelli ümbritseb mööda mäekülge jooksev müür. Nt. Viljandi linnus (ehitati 14. saj alguses, oli üks Liivi Ordu tähtsamaid linnuseid,
Algas eestlaste linnarahva kujunemine. Kaitseehitiste rajamine 13. saj. tehti Tallinna ümber paekivist müür. Müüre hakati rajama ka Tartus, Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus. Kiirest kattus Eesti kivilinnustega. Esimene kivilinnus rajati 1224.a. Otepääle, see on praegu vanim teadaolev telliskiviehitis. Taanlased rajasid kastell-linnuse (korrapärase nelinurkse müüriga) Toompeale. Viljandis paiknes Eesti võimsaim konvendihoone (orduvendade elukoht). Veel ehitati tornlinnuseid, nt. Paidesse. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Jüriöö ülestõusu põhjused Poliitilised: Taani kuningal oli plaan müüa Harju-Virumaa Liivi ordule Majanduslikud: Harju-Viru vasallides olid laialdased vabadused elasid juba mõisates, nende aladel olid talupoegade koormised suurimad Usulised: eestlased tahtsid vabaneda ristiusust ja pöörduda tagasi oma muinasusu juurde Poliitiline eellugu 1340. a
teotöö talupojad jäid isiklikult vabaks ja seda isiklikku vabadust hakati tasapisi piirama võlgnevuse kaudu Aadelkonna kujunemine: selle kohta on allikaks Taani hindamisraamat, mis koostati 1241. a; seal on kirjas PõhjaEesti külad, kirjas ainult kolm mõisa, 115 vasalli nimed, kellest ligi 10% eesti päritolu; kõige vähem oli vasalle ordualal, kõige rohkem läänistamisi toimus HarjuVirus vasalli elamuks hakati 14. sajandil rajama tornlinnuseid keskmine mõis oli viieadramaaline ja enne 1343. a oli HarjuVirus 23 mõisa sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248. a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, VanaPärnu, UusPärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide 2.2 Jüriöö ülestõus (1343 1345) Ülestõusu põhjused: 1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda läänistamine oli HarjuVirus arenenud kõike kaugemale kõige kõrgem maksukoormus
kooriruum ning lühike lai pikihoone. Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13. saj. linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) Neemiklinnus. Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni suurem osa künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) Tornlinnus. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. Tornlinnuseid ehitati vasallide maaelamuteks ka hiljem. 3) Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi linnused, nt võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 14. saj sai valitsevaks konvendihoone. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritseb neli hoonetiiba, need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid,
annaabi.ee 
