jäämist jõe, järve või mere veetaseme tõusu tagajärjel. See võib olla tingitud tormist, erakorralistest sademetest või vee äravoolu tõkestamisest ja inimeste rajatud voolutõkete ootamatust purunemisest. 1.1. Tormi põhjustavad tsüklonid Eesti asub Läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. Sage madalja kõrgrõhkkondade vaheldumine muudab ilma heitlikuks, paisutades tuule tihti tormiks. Tormituuli on kõige rohkem talve alguskuudel novembrist jaanuarini. Läänekaarest saabunud ägedad madalrõhkkonnad on põhjustanud 83 % kogu aasta tormituultest 2005. aasta 7. jaanuaril tekkiski äge tsüklon Atlandi ookeani 50. laiuskraadidel soojas ja niiskes õhumassis, millele omakorda andsid lisaenergiat tavatult soojad veteväljad. Suure 4 kontrastina suundus Gröönimaalt samal ajal lõuna poole külm kuiv arktiline õhk. 9. jaanuari
Kevadel, aga seevastu meri alandab temperatuuri. Sademed jaotuvad siinsel alal ebaühtlaselt. Sisemaa poole sademete hulk suureneb, kõige väiksem on see saartel. Valdavalt puhuvad siinsetel aladel lõuna- ja läänekaarte tuuled, mis toovad alale merelisi õhumasse, seepärast on ka päikesepaistelisi ilmu vähe. Kuna rannikupiirkond on sageli mitmesuguste tsüklonite frondialaks, on siin rohkesti mitmesuguseid atmosfäärinähtusi. Küllalt sageli esineb udu, eriti kevadel ja sügisel ning tormituuli (Miilmets, 1981). Valdavateks muldateks (joonis 2) on valitud alal sooldunud turvastunud mullad (ArG1), Sooldunud mullad (Arv) ja ranniku turvastunud mullad (Gr1) (Maa-ameti geoportaal). Vee läbipaistvus on lahes väike keskmiselt 2,3 meetrit. värvuselt on vesi roheline, pisut pruunika varjundiga. Abiootilise tegurina võib välja tuua Kasari jõe aeglase voolukiiruse, mis on Matsalu lahe idaosa intensiivselt roostikuga vohama pannud. Joonis 2. Valitud piirkonna mullastik
kui rannik ning talve edenedes õhutemperatuuri erinevused järjest suurenevad. Aasta keskmine õhutemperatuur Eestis on vahemikus 4,3°C kuni 6,5°C, madalam kõrgustikel ja kõrgem saarte läänerannikul. Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 3045 päeva. Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja
juunis (56 palli). Rannikuvööndis on pilvisus selgelt väiksem kui sisemaal (http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/, 2010) Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 3045 päeval (Raukas 1995: 213). Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Sademete iseloomustamiseks on nii meil kui mujal kasutada palju halvema kvaliteediga andmestik kui temperatuuri kohta. Mõõtmismetoodika pideva täiustamise tõttu ei kujuta sademete andmed homogeenset vaatlusrida isegi viimase saja aasta jooksul. Sadememõõtja täiustamine ning mõnede parandite lisamine tähendab seda, et hilisematel aegadel on
Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas paremale ning nii tekivad läänetuuled, mis kujundavad ka meie piirkonna ilma, tuues Eestisse sooja ja niisket õhku. Pooluste ümber õhk jahtub ning laskuvad õhuvoolud hakkavad liikuma ekvaatori suunas - paremale pöördudes tekivad idatuuled. Lisaks suuri alasid hõlmavatele tuulesüsteemidele tekivad ka väiksemad kohaliku tähtsusega tuuled. Nende isel on väga erinev. Nende seas on purustavaid tormituuli ja karmi lumetuiske aga ka vaikseid sooje tuulepuhanguid. Tavaliselt on neil tuultel oma nimi ning meteoroloogistes käsiraamatutes on toodud üle 100 kohaliku tuule. Kohalike tuulte hulka kuuluvad ka mussoonid. Mussooniks nim püsivaid, valdavalt ühes suuna puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeani ja suvel vastupidi. Mussoonid tekivad seetõttu, et maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erinevalt
annaabi.ee 
