Retsensioon 18.detsembril 2010 käisin Vanemuises vaatamas muusikali ,, Evita" . Muusikal räägib Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elu, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelasepopikooni Ché Guevara suu läbi. Etenduses tegid kaasa teatri ooperikoor, sümfooniaorkester , bänd ja balletitantsijad. "Evita" heliloojaks on maailmas võibolla, et tuntuim muusikalikirjutaja Andrew Lloyd Webber ja libretistiks on Tim Rice. Muusikali pealkirjaks on Evita, kuna nõnda kutsuti Evat rahva seas . Muusikal algab Eva matustega. Muusikal " Evita " on justkui tagasivaade Eva elule . Muusikalis esitatud laulud
Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma. Muusikal ,,Evita" on väga ilus ooper, tempokas ja tegevusterohke, samas seda on hea jälgida ning mõista. Tegevus on väga lihtsalt lavastatud arusaadavalt ja ilma
rahvaarv suureneb. Linnastumise lõppfaasis toimub suhteline tsentralisatsioon ehk keskust ümbritseva tagamaa rahvaarv kasvab, samas kui keskuses rahvaarv väheneb. Tormiline linnastumine sai teoks industriaalühiskonna kujunemise käigus. Vastavalt industrialiseerimise kulule eristatakse kahte linnastumistüüpi: lääneriikide oma, mis toimus suhteliselt sujuvalt 19. sajandi keskpaigast 1970. aastateni, ja arengumaade tormilisest linnastumist, mis on teostunud peaasjalikult alates selle sajandi 1960. aastatest. Eestis on olnud kaks kiirema linnastumise perioodi: aastatel 18701913 ja 19461970, mil industriaalkasv ja tööstustöökohtade juurdeloomine oli äärmiselt kiire. Diferentseeritud linnastumise mudelis tähendab linnastumine olukorda, kus keskmise suurusega linnad hakkavad kasvama kiiremini kui suurim linn ja väikeste linnade rahvaarv väheneb. 2007
lõppenud. Kui autor peab ajaloo lõpuks kommunistlike režiimide lagunemist 80-date lõpus ja 90-date alguses, tuues argumendiks, et Euroopas on kommunism hääbumas ja potentsiaalselt kadumas, siis see ei tähenda, et kommunism kuskile kaoks või et seda ajaloo lõpuks tituleerida saaks. Euroopas ääremaades on siiani tunda tugevaid kommunismi jooni, mis kanduvad veel lähiajaloo jooksul edasi järgmistele põlvedele, ning ohustavad Euroopa harmoonilist kooslust edasi. Jutt Aasia tormilisest arengust liberaalsuse suunal on ka ülepaisutatud, eriti just Hiina osas, mida juhivad siiani kommunistid. Hiina vaesuse protsent on siiani võrreldes Euroopaga suur. Autor väitis teose ilmumise ajal, et Aasia omab suurt potentsiaali tõusta Euroopaga samale tasemele nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, aga seda lüket pole 20. aasta jooksul veel toimunud. See omakorda kinnitab minupoolset väidet, et maailma tulevikku ei saa ette näha
Põhjused: 1. alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse; usuti lühiajalistesse konfliktidesse 2. sõda romantiseeriti arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav 3. rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine ei suudetud korraldada nt suurriikide juhtide kohtumisi 4. sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia ei uuendatud julgepoliitikat olenevalt sõjatehnika tormilisest arengust; mobilisatsiooni kiire tehtavus Maailmasõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ersthertsog F. Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914. Venemaa alustas Serbia toetamist, kellele Austria- Ungari Saksamaa mõjutusel sõja kuulutas, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa esitas ultimaatumi Venemaale ja Prantsusmaale mobilisatsiooni tühistamiseks ning kuna seda ei tehtud, siis kuulutas Saksamaa 01.08.1914 Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides
Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstiajaloo. Uue tasemega mees, sest kaevamistel kogutud kunstiteoste põhjal kirjutas kokku antiikkunsti ajaloo. 1764. aastal ilmus antiikkunsti ajalugu. Seda on peetud ka esimeseks arheoloogialaseks raamatus/uurimistööks. Üks röövel tappis ta ära, kuna arvas, et ta on rikas mees, kuigi tegelikult polnud. Tormilisest arengust võib rääkida alates 19. sajandist, mille algusest peale toimub paljudes euroopa maades ajaloouurimisel suur muutus. Siis hakatakse tundma huvi oma rahvusliku mineviku ja oma esivanemate vastu. Varasem ajalugu oli valitsejate ajalugu. Huvi laieneb rahvusliku ajaloo suunas ja hakatakse teostama kaevamisi ka igasuguste muinasmälestistele. Hakkas tekkima muuseume. Et leide koguda ja eksponeerida, siis sageli muuseumid tekkisid raamatukogude juurde
kasvatas kui nooremat venda. Lucrezia kinkis oma kolmandale mehele kuus last. Ta suri seitsmenda lapse sünnitamisel 21. juunil 1519 koos vastsündinud tütrega. Lucrezia Borgiat on hinnatud mitmeti. Omal ajal peeti teda frivoolseks 9 naiseks, ajastu liiderlikkuse etaloniks. Viimasel ajal on hakatud temasse leebemalt suhtuma. Paljud ajaloolased peavad tema isa ja venda kaabakateks ja Lucreziat mõlema ohvriks. Victor Hugo on talle pühendanud näidendi, Gaetano Donizzetti ooperi, tema tormilisest noorusest on vändatud filme. Üks on kindel: kui küsitakse, kelle kohta sobiks öelda femme fatale, võite eksimatult vastata Lucrezia Borgia! Renée Flemming ja Michael Fabiano Gaetano Donizetti ooperis ,,Lucrezia Borgia" (Washingtoni Rahvusooper) __________ 1 femme fatale pr. k. saatuslik naine, vastupandamatu naine 2 deviis juhtlause, lipukiri 3 korruptant äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik 4
kahtlust. «Sa ei julge ligidale tulla, argpüks!» karjus ta. Teades väga hästi, et ta sõnad tuhande hõõguva nõelana preestri südamesse tungivad, lisas ta armutult: «Ma tean, et Phoebus pole surnud!» Preester lõi Quasimodo ühe jalahoobiga maha ja kadus vihast värisedes trepivõlvi alla. 474 Kui ta läinud oli, kahmas Quasimodo maast vile, mis mustlastüdruku oli päästnud. «See hakkas peaaegu roostetama,» ütles ta seda tagasi andes. Siis läks ta ja jättis tütarlapse üksi. Tormilisest vahejuhtumist vapustatud Esmeralda langes jõuetuna voodile ja hakkas nuuksuma. Ta silmapiir oli uuesti tumedaks muutunud. Preester omakorda jõudis kobades oma kambrini. Nii kaugele oli siis asi arenenud! Dom Claude oli Quasimodole armukade! Mõtliku näoga kordas ta oma saatuslikku lauset: «Keegi ei pea teda saama!» 2 2 1 KÜMNES RAAMAT 1. BERNARDINS'I TÄNAVAS TULEB GRINGOIRETLE PÄHE MITU HEAD MÕTET Kui Pierre Gringoire nägi, kuhu poole asi hakkab kalduma, ja veendus, et selle draama
annaabi.ee 
