seletamatuid tundepuhanguid kõikvõimalikud lavastused ja ülesastumised, olgu need siis ansamblite, näitlejate või mistahes kunstinimeste poolt etendatud. Inimeste väärtushinnangud on aastatuhandete jooksul küll muutunud, kuid põhitõdedele on tänapäevani kindlaks jäädud. Rahvus, keel ja kultuur on kandunud sajandeist sajandeisse, need on tituleeritud poeetilise alatooniga küll aardeiks, kuid tegelikkuses tõttavad ühiskonnaliimete tegemised läbimurdvate tormilainete viisil vapralt omakasu suunas. Kuid mida hakkab üks edukas ärimees peale basseinitäie rahatähtedega, kui ta end ikka rikkana ei tunne? Öeldakse, et kultuur on inimtegevuse mistahes produkt, mis talle sisemist rahulolu pakub. Investeerides enesesse, tasuks eelkõige silmas pidada oma liigi loomust inimene on ainus elusolend, kes pole rahul iseenda ning sellega, mis talle antud on. Niiviisi pole meid
12 Orkaan >32,7 >66,6 1806. aastal arendas Inglise kontradmiral sir Francis Beaufort välja tuule tugevuse iseloomustamiseks tingliku 12-pallise skaala. Kuid hurrikaani tugevuse mõõtmiseks sellisest skaalast enam ei piisanud. 5-astmelise Saffir-Simosoni skaala algab seal, kus Beaufordi oma lõpeb. Saffir-Simpsoni hurrikaaniskaala Kategooria Õhurõhk Tormilainete Tuulekiirus (sentimeetrites) kõrgus (km/h) 1 >73,51 1,22-1,75 119-153 2 73,31-73,51 1,83-2,44 154-177 3 70,82-73,31 2,75-3,66 178-209 4 69,01-70,82 3,97-5,49 210-249 5 <69,01 >5,49 >250 Viienda kategooria hurrikaane esineb suhteliselt harva. Üheks selliseks oli
kulgevat, kuid vähetulemuslikku õgvenemisstaadiumi ikkagi lahelise rannikuna. Niisugustele tugeva lainetuse eest kaitstud piirkondadele on omane kas vähene vanemate setete kulutus või tagasihoidlik, tavaliselt aleuriitsete setete kuhjumine ning siin kujunevad möllirannad. Muutunud sirgjooneliseks *RANNAJOONE ÕGVENEMISE põhjuseks on intensiivne murrutus neemikute tipus, kuhu põhjareljeefi iseärasuste tõttu koondub tormilainete energia. Kujunenud murrutusmaterjal liigub sealt lahepäradesse neid aegalaselt täites, kuhjerandu kujundades. Inimtegevus rannikul. Konflikt-inimene ja loodus. Oskus elada rahus mererannaga. Tavainimesele on rannik päevitamiskoht. Aga kui seal midagi teha tahetakse, peab arvestama rannikute tekkega, inimesed peavad arvestama kliimaga, võimalike kliimamuutustega. Viimasel ajal on Eesti praktikas lisaks levima hakanud uus ja vägagi ohtlik
juhtumid? 1.18.03.1967 Tottey Canyon Scilliy saared (SevenStones) UK kirderannikul Reostus: 80 –119 tuhat tonni toornaftat80 km prantsuse ja 190 km Briti randa hukkus üle 15000 merelinnu. Põhjus: navigatsiooniline viga 2. Amoco Cadiz Prantsuse rannik, Brittany Reostus: 223 – 227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut 20000 hukkunud merelindu 9000 tonni hukkunud austreid Põhjus: rooliseadme rike, triiv madalikule, laev murdus pooleks ja lõhuti täielikult tormilainete poolt. 3. 03.06.1979 Naftaplatvorm Ixtoc IMehhiko lahes Reostus: 450 – 480p tuhat tonni toornaftatreostus jõudis Mehhiko rannikuni,haruldaste merekilpkonnade pesitsuspaikadeni. Kümned tuhanded kilpkonnapojad teisaldati lennukitega uude elukohta. Põhjus: nafta väljapurse puuraugust 2. Mis on pneumaatiline õlipoom? 3. Nimetage erinevate laevajäätmete säilimisaega merekeskkonnas. Paberist bussipilet 2 – 4 nädalat Puuvillane riie 1– 5 kuud Köis 3 –14 kuud
Ristlainetuse tekkimise põhuseks on tavaliselt lainete peegeldumine järsult rannikult või sadamarajatistest. Seetõttu võibki neid eelkõige kohata sadamate lähistel reididel ja eelsadamates. Regulaarsest tõusust ja mõõnast tekivad tõusu- ja mõõnalained, milledega peab iga meresõitja laevasõidu ohutuse tagamiseks arvestama. Ummiklainetus. Laineid võib esineda ka tuulevaikuses. Siis on tegemist ummiklainetusega, mis tekivad sadade miilide kaugusel möllava tormilainete ülekandumisest tuulevaikuse piirkonda. Lainetus võib tekkida ka maakoores tekkivate dünaamiliste protsesside tulemusena maavärinad, vulkaanipursked. Nende tagajärel võivad tekkida kuni 18 meetrised järsuseinalised purustava jõuga lained, mille löögijõud küünib kuni 38 tonnini ühele ruutmeetrile. Tuuli, mis neid tekitavad, nimetatakse Vaikses ookeanis jaapanipäraselt tsunaamideks. Hoovused. Neid iseloomustab eelkõige suund ja kiirus
Juba varakeskajal muutsid rannikut arvukad tormid ja nendega kaasnevad meretõusud. Jõgede suudmealadele tekkisid sadamad ja kaubalinnad. Need rannikupiirkonnad on jäänudki madalaks, näiteks on Hollandi rannik väga tasane, keskmiselt ainult 11 m üle merepinna. Kuid on ka suuri alasid, mis on mitmeid meetreid alla merepinna. Teatud rannikualadel kergitavad vähehaaval maapinda üleujutustega kaasa toodud meremuda ja muud setted. Mereäärsetel aladel, kus elanikke ohustavad tormilainete ja loodete toodavad veemassid, on tulnud ennast pidevalt kaitsta üleujutuste eest. Selleks on ehitatud kaldakaitseid, poldreid ja kaitsetamme merre. Näiteks on Thamesi jõgi varematel aegadel üleujutustega ähvardanud Londonit, nüüd kaitseb linna jõe põhja ehitatud liikuv terastamm, mis tõuseb tormiga üles ja suleb tee tormilainetele. Laevaliiklus on Põhjamerel elav, rannikul asub mitmeid suuri sadamalinnu: Rotterdam, Hamburg, Rostock, Bergen jt
annaabi.ee 
