samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!). Tormiheite kindlad puuliigid on tamm, saar, lehis, jalakas ja mänd, sest neil moodustub heades kasvukohtades sügavale tungiv peajuur. Mänd võib kehvadel kasvukohtadel (loo- ja soomullad) alluda tormiheitele, sest seal on tal pindmine juurestik. Kuusk moodustab heades kasvutingimustes üsna sügava juurestiku ja on siis tormikindlam. Üldiselt on kõvad lehtpuud tormikindlamad. Orkaan aga heidab ja murrab kõiki puuliike. Eestis ka väikse ulatusega keeristormid. Kestvamad tormid esinevad kevadel ja sügisel. Siis on kahjustuste oht suurem, sest puud on raagus ja tuul pääseb metsa. Talvel on maapind külmunud ja puud tormiheitekindlamad. Märja mulla korral on heite oht suurem. Kõrgemal on tuule kiirus suure kõrgemad puud kannatavad enam. Okaspuudel on kompaktsem võra kannatavad lehtpuudest enam. Hõredas liituses kasvanud puud on tormikindlamad
Neist on edasi aretatud võimsamaid leiutisi, kuid alge saadi just keskaja leiutistest. Prillid valmisid 13. sajandil. Tommaso da Modena maalil on esimest korda kujutatud prille (1352).Mehaanilised kellad 14 sajandil, mis valmisid Itaalias. Need paigutati kirikute ja raekodade tornidesse, näiteks Praha raekoja torni kell. Rauda sai muuta vedelaks. Euroopas hakati valama malmi. Arenes laevaehitus, tehti kindlamaid laevasid meresõiduks, millel oli suur purjepind ja mis olid tormikindlamad ning kergemini manööverdatav. Ja selliseid leiutisi oli veel ja veel. Ehkki keskajal oldi teadlikud maailma kerakujulisusest, kujutati praktilistel põhjustel lõunapoolkerale pääsemist võimatuks. Maailma keskpunktina kujutati Jeruusalemma, kuna see on Piiblis olulisim linn ja Püha Maa süda. Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a
samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!). Tormiheite kindlad puuliigid on tamm, saar, lehis, jalakas ja mänd, sest neil moodustub heades kasvukohtades sügavale tungiv peajuur. Mänd võib kehvadel kasvukohtadel (loo- ja soomullad) alluda tormiheitele, sest seal on tal pindmine juurestik. Kuusk moodustab heades kasvutingimustes üsna sügava juurestiku ja on siis tormikindlam. Üldiselt on kõvad lehtpuud tormikindlamad. Orkaan aga heidab ja murrab kõiki puuliike. Eestis ka väikse ulatusega keeristormid. Kestvamad tormid esinevad kevadel ja sügisel. Siis on kahjustuste oht suurem, sest puud on raagus ja tuul pääseb metsa. Talvel on maapind külmunud ja puud tormiheitekindlamad. Märja mulla korral on heite oht suurem. Kõrgemal on tuule kiirus suure kõrgemad puud kannatavad enam. Okaspuudel on kompaktsem võra kannatavad lehtpuudest enam. Hõredas liituses kasvanud puud on tormikindlamad
Samuti võib välja tuua, et kui metsa on juba sisse tekkinud häilud siis see võib avada metsa tuultele ja põhjustada edaspidi rohkem tormikahjusid. Samal põhimõttel võivad olla tormihellad ka harvendusraie läbi teinud puistud või puistud mis asuvad raiesmike ääres. (Laas et al. 2011) (Mitchell 2012) Uuringud on leidnud, et sama puistu kõrgemad puud on tuultega rohkem kohastunud kui väiksemad kuna suured varjavad väiksemaid (32). Samuti on äeldud, et enamasti on segapuistud tormikindlamad kui puhtpuistud (Laas et al. 2011). Suurematel puudel annab sageli järgi tüvi, mitte juured, kuna need on korralikult ankurdunud, ning selline murtud suur puu võib endaga kaasa rebida väiksemaid, mis pole nii tugevad (Mitchell 2012). Tormi poolt põhjustatud häiringud võivad omakorda avada võimaluse edasisteks putuk kahjurite või patogeenide poolt põhjustatud häiringute tekkeks (Dale et al. 2001) (Stadelman et al. 2014). . 3 Biootilised metsahäiringud 3.1 Ulukikahjustused
Raiutakse hajali olevate üksikpuudena st, et uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt Nõuab väga metsasõbralikku lähenemist Kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kahes või kolmes järgus o Männi enamusega metsades Tormioht Häilraied – vana mets raiutakse gruppide kaupa ja likvideeritakse 20-40 aasta jooksul Sobivad häilraieks männikud eriti kuivematel, madalama boniteediga o Tormikindlamad, uuendus parem Paremad kkt on ph ja ms I raiejärk – rajatakse 4-6 häilu 1 ha kohta 25-30 m läbimõõduga häiludest Esmalt tuleb kõrvaldada puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiuvad, negatiivsete pärilike omadustega Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega Hästi uueneb häilu läänepoolne serv, seejärel ida- ja lõunaserv. Kõige harvemini põhjapoolne serv
annaabi.ee 
