Carl Robert Jakobson 26.07.1841 19.03.1882 Elulugu Isa Adam oli koolmeister, orkestrijuht, õpetas laulmist ja levitas seda vallakoolides Katsetas kirjanduse alal oma võimeid Isa oli rahva seas populaarne lisaks Torma vennastekoguduse juhtiv tegelane, tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja Peres räägiti nii saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga Tormasse, elati kehvapoolselt 9 aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis, jõudis kiiresti edasi, kuigi oli noorim, suur sõber Jakob Pärnaga Sunniti käsitsema muusikainstrumenti, kuid tal puudus selle vastu huvi Hakkas huvi tundma loodusest, puu all lebades katsetas saksa keelsete värsside kirjutamist Saksa õppekeelega Valga koolmeistrite seminar, kursus kestis 3 aastat Pärast isa surma (1859) läks Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja
George Brown Katariina II nimetas Browni 1775. aastal Eestimaa kuberneriks. Brown pooldas Balti erikorda ning samas tahtis parandada kubermangude lihtrahva olukorda. 1784.aastal otsustas ta rajada uue maakonnakesuse Võru linna. Tema initsiatiivil valmis Tartu kivisild ning samuti loodi uue kreisina Paldiski kreis, Paldiski sai 1783. aastal linnaõigused. Browne oli vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene, kes suri ametis 94-aastaselt. Johann Georg Eisen Huvitus põllumajandusest, rajas Tormasse puukooli ja aia ning kirjutas eestikeelse aiatööõpiku ,,Kärneri ramat", mis jäi trükis avaldamata. Eisenit peetakse kartulitärklise valmistamise menetluse leiutajaks. Tegutses Tormas ka arstina, pookis ümberkaudseid elanikke rõugete vastu ning õpetas lugema. 1750. aastal valmis tal pärisorjuse kohta uurimus. 1777. aastal hakkas ta välja andma valgustuslikku ajakirja ,,Der Philantrop". Karl XII Rootsi Kuningas, kes oli võimul ajal, mil Eesti oli Rootsi võimu all
Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. Ta tegeles ka orkestrijuhina. A. Jakobson katsetas ka kirjanduse alal oma võimeid C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema,
7. Perekond 8. Elu lõpu aastatel 9. Kasutatud kirjandus Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks.Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist
docstxt/.txt
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26.juulil 1841.aastal Tartus, ning suri 19.märtsil 1882.aastal Kurgjal. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama
Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. 5 sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. 2.1. Nooruspõlv Carl Robert Jakobson elas aastatel 1841-1882. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde-venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi. Noorena hakkas ta huvi tundma loodusest ja mõnikord puu alla lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist
Carl Robert Jakobson (pseudonüüm Linnutaja) sündis 14. (26.) juulil 1841. aastal Tartus ülikooli teenri Adam Jakobsoni ja venestunud lätlanna Liisa Jegorova peres. Ta ei võrsunud eesti talutarest, nagu peaaegu kõik teised meie tolleaegsed haritlased, vaid tema isa kuigi talupoegliku päritoluga oli jõudnud maaintelligentsi hulka, mistõttu ka poja kasvu-ja õppimistingimused olid mõnevõrra teistsugused kui tavaliselt eesti noorukitel. Kolmeaastaselt viidi ta perekonnaga Tormasse, mis sai talle elukohaks kogu noorusaja kestel.. Sealt sai ka alguse rahvusliku ärkamise idee. Vanematel sündis veel hulk lapsi: Natalie Auguste, Friederich Cornelius, Eduard Magnus, Rosalie Friedike ja Ida Alvine. Lapsi sündis veelgi, need surid aga varakult. Kihelkonnakoolimaja asus Torma keskuse ligidal, kuid suurest teest veidi kõrval, metsa läheduses. Lasterikas perekond elas kehvapoolselt, sest põllumaa oli kehv ja naturaalpalk väike.
Seejärel pöörduti tagasi. Liivlaste nõudmisel läkitas Albert preester Alebrandi Eestisse, et sõlmida uus rahuleping. Sellega aga ei nõustunud ordu ja nende võimu all olevad lätlased. Ugalaste olukorda raskendas veelgi Vene vürsti Mstislav Uljas (Udaloi) ja Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäigud. Rüüstanud külasid ja piirates Otepääd olid eestlased sunnitud alla andma, sest nad olid näljast ja janust kurnatud. Udaloi tegi ka sõjaretke Tormasse, kus ta võttis palju vange. Tegevusse aga olid astunud kurelased ja liivlased, kes lõid ristisõdijaid Ojamaa väinades. Seati sihiks Riia vallutamine ja saksa koloonia hävitamine. Suurte raskustega saadi aga ohust jagu. Vaenlased laastasid taas kord Otepääd, tappes mehed, naised ja lapsed. See veresaun sundis sakalasi ja ugalasi koos valmistuma vasturetkeks. Nad muutsid taktikat ja kavandasid sõjakäigu Võnnusse. Tookord oli eestlaste vägi suurem kui Beverini retkedel
annaabi.ee 
