Cappimine- Kui RNAPolII on jõudnud sünteesida uuest transkriptist 25-30 nukleotiidi, siis 7metüülguanosiin ja teised 5'cap komponendid on juba mRNAde 5' otsa küljes. Seda algset staadiumi RNA protsessingus katalüüsib dimeerne capping ensüüm, mis seostub RNAPolII fosforüülitud CTDgaPolI- sünteesib ribosomaalset RNAd. CTD saba polII´l karboksüterminaalne domään, PolII- võib reguleerida väikesi tuuma RNAsid.PolII omab forforüleerivat karboksüterminaalset domääni.Osaleb lühikeste RNAde sünteesis( U6, 7s) Poly(A) saidid- elemendid ( konkreetsed järjestused) mille peale istub RNA sünteesi lõpetav/termineeriv kompleks lisatakse u 200bp adeniini saba. Pre-mRNA- 5'müts, eksonid, intronid, kaitsev 3' saba millel Poly(A) järjestus. Pre-mRNA allutatakse splaissingule-tekib küps mRNA mille tunnuseks on 5' cap ja 3' saba. RNProteins tunnevad ja detekteerivad RNAd tekib RNParticle. AG reegel- Ülavoolu: Int...
Inimesel on 13 erinevat DNA polümeraasi. DNA polümeraasi tööd toetab nn β-alaühiku klamber (clamp). Replikatsioonil tekivad superspiraalid replikatsioonikahvli ette positiivne superspiraal replikatsioonikahvli taha negatiivne superspiraal Topoisomeraas ensüümid kõrvaldavad superspiraalid topoisomeraas I tekitab DNA üheahelalisi katkeid topoisomeraas II tekitab DNA kaheahelalisi katkeid Topoisomeraaside inhibiitoreid kasutatakse laialdaselt vähivastases kemoteraapias. Telomeerid Telomeerid asuvad kordusjärjestustena kromosoomide otstel ja lühenevad iga kord kui rakk jaguneb. Kaitsevad kromosoome lühenemise vastu. Telomeraas ja telomeeride replikatsioon Telomeraas aitab sünteesida kromosoomide otsasid, telomeere. Telomeraas on RNA-d sisaldav ensüüm. Kromosoomide otsade DNA süntees Telomeraasi valk sisaldab RNA molekuli (inimesel AAUCCC).
13. Kuidas on võimalik ligeerida vektorisse DNA fragment, kui vektoril puuduvad restriktsiooni kohad (,,site")? Võib sünteetiliselt luua need restriktsioonikohad. Või esineb ka meetod, mille kirjeldas Tsenq H 1999aastal. Meetod põhineb ,,sticky" otste moodustumisel kasutades praimeri disaini ja lambda eksonukleaasi PCR reaktsioonis. Moodustuvad otsad on natuke pikem, kui peavad olema ning tekkinud tühiku nende vahel täidetakse Klenow fragmendi abil. Samas kasutatakse topoisomeraaside toime; ka spetsiifilised praimerid. 14. Kirjelda filament bakteriofaagi M13 replikeerumist. Miks kasutatakse F-faktoriga peremees-rakke? F-faktoriga rakud on vajalikud, kuna nendega ühineb M13 faagis olev F- piili. Nende vahel
inhibeerides. Sellega on inhibeeritud tetrahüdrofolaadi süntees, mis on kofaktor puriinaluste sünteesil. 6-merkaptopuriin on eelühend 6-merkapto-guanosiinfosfaadi sünteesil, ning inhibeerib mitmeid radu puriin-nukleotiidide sünteesil. Fluorouratsill - arvatakse, et inhibeerib mitmeid ensüüme DNA sünteesil. Ensüümide inhibiitorid inhibeerivad otseselt DNA sünteesil osalevaid ensüüme. Elliptitsiin Amsakriin - topoisomeraaside inhibiitorid. Põhjustavad DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni blokeerimist, kuna ei lase vastavatel ensüümidel DNA-d lõigata ja taasühendada, mille tagajärjel rakk sureb. Kemoteraapia. Interkalaarsed agendid Mahutavad end DNA biheeliksi vahele, muutes ahela kuju. Õhukesed ja planaarsed, harilikult aromaatsed või heteroaromaatsed polütsüklid. 6 Proflaviin, mahutub kahe paari vahele.
Tet- Nad kaitsevad ribosoomi antibiootikum tetratsükliin eest. Translatsioon mitokondrites ja kloroplastides Antibiootikumid Antibiootikumide märklauad bakterirakus Translatsioon. Aminoglükosiidid (kanamütsiin, gentamütsiin, neomütsiin, streptomütsiin), Erütromütsiin, Spektinomütsiin, Kloramfenikool Transkriptsioon Rifampitsiin Foolhappe süntees. Sulfonüülamiid-inhibeerib foolhappe sünteesi DNA topoisomeraaside inhibitsioon Norfloksatsiin Rakukesta sünteesi inhibitsioon Penitsiliin, Vankomütsiin Antibiootikumide väljatöötamise ajalugu Sulfonüülamiidid. Esimest korda oli sünteesitud aastal 1908. 1932 – protnosiil. Gerhard Domagk. Penitsilliin- 1929, FLEMING Streptomütsiin- 1944, Albert Schatz, Selman Waksman Tetratsükliini mõju kolmikkompleksi seondumisele ribosoomiga. Tetratsükliin seondab Asaidi
Jääb DNA otstega kovalentselt seotuks ning hiljem taastab fosfodiestersidemed. Tetrameerne valk. Kõrvaldab superspiralisatsiooni- 2 spiraali korraga. Vajab ATP energiat. Soodustab negatiivset superspiraliseerumist, et hõlbustada lahtikeerdumist. Bakterirakkudes ilma güraasita replikatsiooni ei saa toimuda. 98. DNA helikaasid. DNA helikaasid on ensüümid, mis katalüüsivad DNA ahela lahtikeerdumist. DNA helikaasid vajavad lisaenergiat ATP näol. Osalevad DNA replikatsioonil, koostoimes topoisomeraaside ja primaasidega. 99. DNA üksikahelaga seonduvad valgud. Funktsioon. DNA lahtikeerdumisel tekivad üksikahelalised DNA piirkonnad, mis tuleb kaitsta nukleaaside toime ja renaturatsiooni eest. Need piirkonnad seotakse SSB-valkudega e. DNA üksikahleaid seostavate valkudega, mis ei lase üksikahelalisel DNA-l moodustada juuksenõelastruktuure. SSB-valgud on kooperatiivsed e. esimese monomeeri ühinemine stimuleerib järgmiste ühinemist. 100. Topoisomeraasid I ja II (güraas).
superspiralisatsioon ning see ling muutub transkriptsiooniliselt inaktiivseks, siis superspiralisatsiooni kadu ei kanduks üle kõrvallingu. Plasmiidid on ka bakterites 79 superspiraliseeritud, kuid erinevalt kromosoomidest piisab üheahelalise katke tegemisest, et plasmiidide superspiralisatsioon kaoks. DNA topoloogiat kujundavad topoisomeraasid, mis jaotatakse kahte klassi. Topoisomeraaside esimesse klassi kuuluvad valgud, mis teevad DNAsse üheahelalise katke ning võimaldavad katkestatud ahelal keerelda ümber katketa ahela. Sellega muudavad nad DNA linking number'it 1 võrra. Sellest klassist on kõige olulisem topoisomeraas Topo I (TopA), mille ekspressioon E. coli's võimendub statsionaarses faasis, siis kui bakterite kasvukiirus hakkab vähenema. Topo I vähendab DNA negatiivset superspiralisatsiooni.