meridiaani projektisioon Lamberti konformse koonilise projektsiooni tasandile ja Y –teljeks sellega ristuv suund koordinaatide alguspunktis. Meridiaan idapikkusega 24° nim ka telgmeridiaaniks. Riigi riskoordinaatide süsteeli L-EST97alguspunktiks on valitud Põhja-Lätis, Riia lahes asuv punkt. Eesti põhikaart koostatakse mõõtkavas 1:10 000. Situatsioon saadakse kaardile aerofotodelt, halduspiirid saadakse vastavatest dokumentidest, reljeef olemasolevatest topograafilistest kaartidest. Digitaalselt on horisontaalid olemas, trükitud kaardil ei pea olema. 15. Joonte orienteerimine. Maamõõtmisel on vaja maastikul tähistatud jooni orienteerida , ka plaani või kaardi jooni. Orienteerimise lähtesuunadeks ja nende tulemusteks võivad olla: Geograafiline meridiaan (N)=tõeline e.geograafiline asimuut (A), Magnetiline meridiaan (Nm)=magneetiline asimuut (Am),
Aastast 1719 läks kogu Venemaa kartograafia alane tegevus kartograafia departemangu alluvusse, mida tollal juhtis Ivan Kirillov1. Tema pealekäimisel sai Venemaale kutsutud Joseph Nicole de Lille, kuulsa prantsuse astronoomi ja kartograafi Giome de Lille` vend. Kirillov ja de Lille olid kardinaalselt erinevatel seisukohtadel selles osas, kuidas saaks kaart võimalikult kiiresti koostatud. De Lille` leidis, et pole vaja alustada topograafilistest mõõtetöödest seni, kuni pole loodud tihe astronoomiline võrgustik. Kusjuures Kirillov oli omakorda seisukohal, et de Lille` meetoditega ei ole lihtsalt võimalik lühikese ajaga Venemaa kaarti koostada. Seetõttu otsustas ta alustada tööd Venemaa kaardi koostamise kallal enda vastutusel ja oma meetoditega, tuginedes oma töös ometi de Lille`, kui oma ala asjatundja ja eksperdi arvamustele. Täielik atlas pidi endas kätkema kokku 120 kaarti.
Hupel pidas eesti ja läti talupoegade pahede põhjuseks nende "orjust". Hupeli "Majanduskäsiraamat" kui tema topograafia täiendus Selles annab mõisnikele nõu, mis aitaks paremini korraldada tööd mõisamajanduses. Annab näpunäiteid maaharimise ja põllunduse, loomakasvatuse, metsanduse. Lisas käsiraamatusse ka rahvapäraseid ravivahendeid. Põhiliselt oli see mõeldud mõisavalitseja tööjuhendiks. Topograafia retseptsioon ja edasine mõju "Topograafilistest teadetest" sai Liivi- ja eestimaa visiitkaart, mida anti lugeda Baltikumi saabunud välismaalastele.Leipzigi raamatumessilt said teised kaupmehedki Hupeli topograafia. Peagi leidus seda teaost mitmetes Saksamaa suuremates raamatukogudes. 15 aasta pärast oli esimene köide suuremalt jaolt läbi müüdud ning liivi- ja eestimaalased hakkasid Hupelilt nõudma uut ja täiendatud trükki. Vahepeal jõudis Hupel valmis saada veel ühe teise topograafilise käsikirjaga
Jala lihased. Jalatalla lihased. Keskne rühm. Mm. interossei dorsales Mm. interossei plantares Mm. Lumbricales M. quadratus plantae M. flexor digitorum brevis Keskmine (mediaalne) rühm. M. adductor hallucis M. flexor hallucis brevis M. abductor hallucis Külgmine (lateraalne) rühm. M. opponens digiti minimi M. flexor digiti minimi brevis M. abductor digiti minimi Jalaselja lihased. M. extensor hallucis brevis M. extensor digitorum brevis Lühidalt mõnedest topograafilistest piirkondadest. Vagina musculi recti abdominis. Kõhu sirglihase tupe moodustavad kõhu külgmise rühma lihaste aponeuroosid. Tupe ülemises 2/3 osas jaotuvad aponeuroosid enam-vähem võrdselt ette ja tahapoole m. rectus abdominis`t: eespool on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis`e aponeroosi eesmine leste; tagapool kõhu sirglihast paiknevad m. obliquus internus abdominis`e aponeuroosi tagumine leste ja m. transversus abdominis`e aponeuroos.
Kr), kes arvatavasti kavandas täisnurkse tänavastikuga (nn Hippodamuse põhimõte) nii oma taastatava kodulinna Mileetose kui veel mõned linnad. Seejuures oli ta vähem leiutaja kui praktik, kes kasutas enne teda tõestatud põhimõtteid (juba varem olid rakendanud täisnurkset planeeringut etruskid). Täisnurkne asetus rajas selgesti loetavaid ja kuigivõrd etteaimatavaid linnu, mis pakkusid läbi linnakujunduse kunsti paiku erinevateks huvideks. Seda kasutati paikade juures hoolimata topograafilistest erinevustest. Mileetoses lõi ebaregulaarne rannajoon justkui loodusliku sadama ning mustrilist asetust hoiti Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 17 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a vastavuses vee servaga (Vt Antiigileksikon II, lk 10). Mustri geomeetria Mileetoses paisub ning
annaabi.ee 
