kindlaid suundumusi antud valdkonnas. Elu oluliseks, ning paratamatult asendamatuks osaks, on tolerantsus. Selle mõistmine tuleneb keskkonnast, kus toimub indiviidi moraalne progress, mida mõjutavad kool, kodune kasvatus ja meedia. Sügavamat mõistmist vajab integratsioonipoliitika, mille olemus on endiselt lünklik ning seetõttu tuleks välja selgitada taolise olukorra tagamaad. Eesti ühiskonnas on vastuolus sallivusega seotud topeltstandardid, kus ühte nähtust aktsepteeritakse, kuid teist mõistetakse hukka.
naistel siin riigis hääletada, ei olnud üks parimaid ideid. Naised hääletavad emotsioonidega ja toetavad ülekaalukalt demokraatlikku, hea enesetunde poliitikat, mis võtab ära meie tegelikud õigused. Ma pigem kaotaksin oma "hääletamisõiguse", kui kaotaksin õiguse ennast tulirelvaga kaitsta!”). Ma olen vägagi kindel, et see poliitiline liikumine, kui seda võib selleks üldse kutsuda, ei lähe läbi ja naised saavad siiski oma häält kasutada. Viimane teema on topeltstandardid, mis on siiamaani suureks probleemiks. Võtame näiteks naiste seksuaalelu: kui naine magab paljude meestega siis teda kutsutakse igasuguste väga halvustavate nimedega ja kogu linn teab kellega ta koos on olnud, aga kui mees magab paljude naistega, siis ei tehta teist nägugi ja teda koheldakse nagu kuningat. Teine näide on kuidas mehi ja naisi koheldakse juhtival kohal erinevalt. Kui naine on sihikindel, edukas, seisab enda eest ja teab
intervjuu tehti ei pidanud joomist oluliseks, samas kui 2000ndendate naistel on olulisel kohal pidutsemine ja end täis joomine kui eneseväljendamise ja iseseisvuse ja enesekindluse näitamise viis. Kuigi alkoholi tarbimise reeglid on naistele pehmemaks läinud, siis mingid kindlad reeglid siiski veel eksisteerivad. Noored naised peavad oma joomist rohkem kontrollima ja nende joomine on väga tihti, erinevalt meeste joomisest, mitte heaks kiidetud. Topeltstandardid meeste ja naiste joomises on siiani aktuaalsed. Mehed tavaliselt kasutavad joomist maskuliinsuse näitamiseks ja on samas kasutatav pädevusete vajakajäämise kompenseerimiseks. Samuti on kogu aeg meestele olnud oluline sport. Me ei tea täpselt kuidas Eesti nõukogude ajal alkoholi tarbimine oli, kuid servatakse, et meeste joomist aktsepteeriti rohkem kui naise joomist. Gapova (2002) on kirjutanud, et nõukogude ajal meestel oli kehvem tervis ja lühem eluiga
kuulub, kas ta on poiss või tüdruk, kas talle meeldivad mehed või naised. Kui inimene saab sellest aru, võtab ta omaks selle küsimusega seotud stereotüübid. Kuigi isiksuse psühholoogilise arengu korrapärasused ei ole veel selged, väidavad psühholoogid, et sooidentiteet on sotsialiseerimise ja kasvatuse toode ( . 1992). Tänapäeva noorukid on kinni normides. Nad arvavad, et iga olukorra jaoks peavad olema konkreetsed reeglid, nad kardavad kaaslastest erineda. Nii nimetatud «topeltstandardid» annavad meile kaks erinevat moraali: naiste ja meeste -- mees peab olema seksuaalselt aktiivne, naine peab kannatlikult ootama, kuni keegi teda valib ja isegi pärast seda valikut peab ta olema tagasihoitud. Vaatamata sellele, et nii mehed kui ka naised tunnevad end ebamugavalt, püüavad nad siiski vastata kriteeriumitele ja reeglitele, mis on ühiskonnas paika pandud ( . 1990). Ettekujutus soorollidest mõjutab ka seksuaalkäitumist. Traditsioonilise lähenemise järgi
auga ära teeninud nii kauplusejuhataja Sirje Kõlvarti heakskiidu kui ülejäänud kolleegide lugupidamise. Näiteks, ilma et talt seda küsitudki oleks, tõttab Rimi infoleti neiu, kuuldes, et lehemehed on tulnud tema kuulmispuudega kolleegidest lugu tegema, kinnitama: kõik kolm on väga tublid ja toredad. Ja ega neilt midagi vähemat eeldata. Kõlvarti kinnitusel suhtutakse vaegkuuljatesse samuti nagu muudesse töötajatesse ja mingid topeltstandardid või eri palgamäär ei tule kõne allagi. Muidugi, näiteks alkoholiletti, kus inimeste nõustamist rohkem, või kassasse vaegkuuljaid tööle panna ei saa. Kuid mujale küll: ei ole ju vaja kuulata, mis melonil või kommipakil enda riiulisse asetamise kohta öelda on. Teinekord, ilmselt isiklikust murest ja inimlikust hoolivusest, on Kõlvart uued kolleegid müügisaalist üles otsinud ja küsinud, kuidas neil läheb. "Küsinud" tähendab selles kontekstis