Esindab neoklassitsistlikku suunda. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid kaheksa "päris" sümfooniat (19571985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte kaks kontserti kammerorkestrile, kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile esimene omataoline muusikaloos. 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat tema teoste hulgas on kuuskeelpillikvartetti, kuus klaveritriot, nonett, sekstett jne. On kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta
võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali. Olulist rolli mängib häälte juhtimises erinevate suundade ja "kurvide" asend üldisel "kaardil". See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis"-topeltkontsert klarnetile ja viiulile., Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), ("Prophecy") on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes (Keski-Pohjanmaan Kammerorkester Juha Kangase juhatusel) järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. 2001.aastal esietendus Saksamaal Dortmundi ooperiteatris Tüüri ooper ,,Wallenberg". See oli esimene kord eesti muusikaloos, mil ooperitellimus tuli
vormikäsitluses ja motiivilises töötluses. Samas on B sümf ka kammermuusika mõjutusi, näiteks detailne viimistlus.; 2) Kammermuusikale on omane sümfooniline arendus (konfliktsed teemad, nende pingeline töötlemine); 3) Vokaalmuusika on mõjutatud barokk- ja renessanssmuusika polüfooniast (kaanon, fuuga). Teosed Orkestrimuusika: 4 sümfooniat (I c-moll, 1876; II D-duur, 1877; III F-duur 1883; IV e-moll 1885), 2 klaverikontserti (d-moll, 1858; B-duur 1881), Viiulikontsert (1878), Topeltkontsert viiulile ja tsellole (1887), Akadeemiline Avamäng (1880), Traagiline Avamäng (1881). Vokaalsümfooniline muusika: Ein deutsches Requiem (1868); Kammermuusika: Klaverikvintett (f-moll 1864), Klarnetikvintett (h-moll 1891), kvaretid, kvintetid, sekstetid paljud koos klaveriga. Klaverimuusika: 3 klaverisonaati (C-duur 1853; fis-moll 1852; f-moll 1853), rapsoodiad, intermezzod, ballaadid, variatsioonid, Ungari tantsud (1852-1869; seade orkestrile aastast 1874).
Igal juhul 2 on kõlaline resultaat (eriti harmoonilises plaanis) väga erinev niinimetatud eelmise kümnendi "metakeelsetest" püüdlustest. See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on ikkagi põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis"-topeltkontsert klarnetile ja viiulile., Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), "Prophecy") on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes (Keski-Pohjanmaan Kammerorkester Juha Kangase juhatusel) järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. Ilmekaks näiteks võiks tuua "Arhitektoonika" nime kandvad teosed: kui kaks esimest valmisid eesti interpreetide tellimusel (I Jaan Tamme nimelise kvinteti
Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti kammerorkestrile (1961, 1987), kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile, mis esimene omataoline muusikaloos. Räätsa 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas . Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat. Hea pianistina on ta kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta kirjutanud kolm klaverikontserti,
annaabi.ee 
