10.klass Vana Kreeka Said alguse olümpiamängud Sündis filosoofia ja paljud teadused Kirjandus ja teatrikunsti pärand said aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil Baas ja tüvi on ühendatud metallist klambritega.
Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas
KONTROLLTÖÖ KUNSTIAJALOOS 1. Vana- Kreeka arhailise ajajärgu tavalised templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel
· A Kreeka iseloomulikud mustrid olid: Meander, rhailine munavööt ja lainevööt. · K lassikaline · H ellenismi periood Templi ehitus oli kunstialaselt kõige tähtsam. Iseloomulik Meander oli kaksik e topeltantidega tempel(sammastega eesruum mõlemas otsas) Sammaste arvu kohta kehtis reegel: Pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui lühemal Munavööt küljel +1. Kreeka arhitektuuris esines kolme erinevat stiili sambaid: · D ooria (vanim,lihtsaim) Lainevööt Poseidoni auks ehitatud tempel Topelt antidega tempel
(krepidoma). Stülobaat - viimane aste, millel seisab sammas. Põhiplaanilt piklik nelinurk, jaguneb kolmeks osaks: Naos - keskmine, pearuum Pronaos - idapoolsel otsküljel asuv eeskoda; samasugune ruum ka tihti lääneküljel (opisthodomos) Templivormid: Antidega tempel - kõige lihtsam vorm; koosneb naosest ja eeskojast; eeskojal kaks külgmüüri ja lahtisel küljel kaks sammast Topeltantidega tempel - sama, mis eelmine, aga sel ka kahe sambaga tagakoda Prostüül - eeskoja moodustas sammaste rida. Amfiprostüül - sammaste rida ka tagaküljel. Peripteer - Kreeka templi täiuslikem ja klassikaline vorm; sammasterida (peristüül) ümbritses kogu hoonet. Dipteer - hoonet ümbritseb kahekordne sammasterida. Pseudodipteer - ühekordne sammasterida, sambad aga kahe samba
Kreeka templid. · Templeid on ehitatud tunduvalt rohkem kui teatreid. · Templi tüübid määrati sammaste arvu järgi. Kokku oli 7 tüüpi (+2 mis olid ringi kujulised). o I tüüp oli antidega tempel, mis lähtub üksüheselt Mükeene megaraust ja mis on saanud nime antidest, etteulatuv eelduv osa seinast sissekäigu juures. Sammastega eesruum ühes otsas. o II tüüp on kaksik e. Topeltantidega tempel. Sammastega eesruum mõlemas otsas. o III tüüp on prostüül. 4 sammast otsaseinas. o IV tüüp on amfiprostüül. 4 sammast mõlemas otsas. o V tüüp on peripteer. Rida sambaid ümber templi. o VI tüüp on dipteer. 2 rida sambaid ümber templi. o VII tüüp on pseudodipteer. · Enamus kreeka templeid on ehitatud peripteerina (õp. joonis 5.). Nad olid suurema pindalaga templid
Tavaline tempel ristkülikukujuline, materjaliks esialgu puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) ning kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa tempel seisab alusel, sellelt kerkib sammastik ja sellele toestub talastik koos kiilkatusega. Eri tüüpi templite põhiplaanid: *antidega tempel sammastega eesruum ühes otsas *peripteer rida sambaid ümber templi *dipteer 2 rida sambaid ümber templi (topeltantidega tempel sammastega eesruum mõlemas otsas, prostüül 4 sammast otsaseinas, amfiprostüül 4 sammast mõlemas otsas, pseudodipteer) Alus: *tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA. *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS. Sammas: *kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail *kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL *baas joonia samba alus *tüvesel keskel väike paisutus (e. ENTAAS) *tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.)
naos, paljudel templitel asus selle ees ka väiksem eesruum e. pronaos. Templi tagaküljel v õis asuda veel üks väike ruum, mida nimetati opistodomoseks. Põhiliste templitüüpidena on tuntud antidega tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer ja selle variandid. Vanim templitüüp on antide tempel, mis koosneb siseruumist e. cellast ja kahest sambast külgseinte eenduvate pikenduste vahel. Kui ka tagaküljel olid küljepikendused ja nende vahel sambad, siis nimetati templit topeltantidega templiks. 20 Arenenum templitüüp on prostüül, mille kitsamal küljel on neli sammast, amfiprostüülil aga paikneb mõlemal kitsamal küljel sambarida. Kreeka templi klassikaline vorm on peripteer, kus kogu templihoonet ümbritseb sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas
annaabi.ee 
