o Sisuhalduse organisatsioonid jt 22. Mis on teadmusjuhtimine? Juhtimisdistsipliin Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega. Eesmärk muuta personaalsed teadmised organisatsiooni teadmisteks. 23. Kes on teadmustöötaja? Knowledge worker – spetsialist/juht, kes teab kuidas allutada teadmisi ja teadmust tootlikule kasule, kuidas neid praktikas kasutada Omavad organisatsiooni peamist tootmisvahendit – teadmust 24. Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks? Organisatsiooni jaoks Edu saadab organisatsioone, kes suudavad mõelda, õppida, lahendada probleeme ja ellu viia efektiivseid otsuseid kiiremini ja paremini kui teised Inimese jaoks töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused meeskonnatöö info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused
Tootmisvahendid (tootmispotentsiaali) moodustab tehnika (masinad, seadmed, tööriistad jms), krundid ja hooned, transpordi- ja bürooseadmed (arvutid) jm. Põhiprobleem: tootmisvahendeid ei "tarbita ära" korraga, vaid aastatega. Tootmisvahenditel on teatud eluiga, mida iseloomustavad: · tehniline kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul seade annab tehniliselt laitmatuid tulemusi; · majanduslik kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega toimuv väärtuse vähenemine. Majandusarvestuses on see kulum. Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses: · seadmete jms väärtuse vähenemine nende kasutusaja jooksul on erinev, · tarbimisväärtus väheneb kasutusaja alul tunduvalt aeglasemalt kui lõpul, · turuväärtus langeb järsult kohe pärast masina kasutuselevõttu (kasutatud seadet tahetakse
ELEMENTAARTEGUR DISPOSITIIVNE TEGUR laitmatuid tulemusi; (JUHTIV TÖÖ) · majanduslik kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. JUHITAV TOOTMIS- MATER- JUHTIMINE PLANEE- ORGANISEE- KONTROLL Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega TÖÖ VAHENDID JALID RIMINE RIMINE toimuv väärtuse vähenemine. Majandusarvestuses on see kulum. Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses:
Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem töö ja kapitali tootlus. Ka on seetõttu võimalik tagasi saada rohkem enerigat, kui kasutati tootmisprotsessiks. · Maa on asendamatu tootmisvahend. Samal ajal kui muid tootmisvahendeid võib
Abramovitzi sõnul peab "järelejõudmiseks" need nõuded täidetud olema. Tema sõnul seletab see, miks veel maailma sissetulekutes erinevusi on. See teooria eeldab, et tehnoloogia on vabalt kättesaadav. Lisaks ei pruugi väliskapitali tulla. Langetakse "madala effektiivsuse ringi" ehk teisisõnu, ei suudeta omandada kõige efektiivsemat tehnoloogiat. Vahe rikaste ja arengumaade vahel on tema sõnul tootmistehnikad ja nende efektiivsus. Seega kui ei suuda parimat tootmisvahendit omandada, siis toodad sitta edasi ja oled seal ringis. 70-89' leidsid Sachs ja Warner, et industrialiseeritud riikides oli kasv 2,3% per capita, avatud majandusega arengumaades 4,5% ja suletud majandusega arengumaades 2%. Aga mulle tundub, et neid huvitab, kuidas ja kas see toimus 20. sajandil? 60ndatel ja 70ndatel Ida Aasia Tiigrid võtsid moodsatele majandustele järgi (Singapur, Hong Kong, S- Korea ja Taiwan, mis on praegu peetud arenenud riikideks. Pärast sõda 45-60 on näiteks Ida
annaabi.ee 
