filtratsiooniks. Kivimite filtratsiooni omadust iseloomustatakse vee liikumiskiirusega ajaühiku vältel ja seda nimetatakse veejuhtivuseks ehk filtratsioonimooduliks, mõõdetakse cm/sek, m/ööpäevas. Ineenergeoloogia ülesandeks on rakendada geoloogia andmeid ehitustõõdel, uurib pinnaste ja kivimite füüsikalis-mehhaanilisi omadusi, tugevust, kokkusurutavust. Geoloogiline kaardistamine on geoloogiliste uurimistööde ja maavarade otsimise peamiseks meetodiks, Tootmistehnilised geoloogilised distsipliinid - kaevandusgeoloogia, mäeasjandus, puurimistööd IV KIVIMID Kivimite all mõistetakse maakoort moodustavaid mineraalide agregaate. Vastavalt tekkeviisile jagatakse kivimid kolme suurde rühma: 1.Tardkivimid, mis on tekkinud magma või laava tardumisel 2. Metamorfiidid ehk moondunud kivimid mis tekivad kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes maakoore sügavustes 3. Settekivimid Maakoore kivimilises koosseisus moodustavad 95% tardkivimid, 4%
x dokumentatsiooni struktuuri ja sisu määratlemine x kvaliteedi käsiraamatu jt normatiivdokumentide koostamine x kvaliteedi kindlustamise programmide väljatöötamine toodetele x kvaliteedisüsteemi evitamine x kvaliteedisüsteemi funktsioneerimise kindlustamine x kvaliteedisüsteemi kontrollimine x kvaliteedisüsteemi korrigeerimine ja täiustamine x kvaliteediringide töö organiseerimine. Kvaliteedi näitajad ja tegurid Kvaliteedi näitajad: x Toote omaduste järgi: x Tootmistehnilised o toote töömahukus o energiamahukus o materjalimahukus o kaal, gabariit. x Tootmistehnoloogilised o toote konstruktsiooni tehnoloogilisus o toote detailide ja koostude unifitseerimis- ja standardimisaste o tootmisprotsessi automatiseerimis- ja pidevusaste. x Ekspluatatsioonilised
toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5C (lindudel 38-42C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel
toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5⁰C (lindudel 38-42⁰C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0⁰C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel
See mida mõõta sõltub organisatsiooni otsusest, kuid oluline on, et näitajad mida mõõdetakse kajastaksid tegelikku toimivust, nähtuna klientide/tarnijate seisukohast. Mõõta võib näiteks mõjusust (protsent, mille võrra tegelik väljund ületab oodatud väljundi), tõhusust (protsent, mille võrra tegelikult kasutatud ressursid ületavad kasutamiseks planeeritud ressursse), tootlikkust (väljundid/sisendid). Kvaliteedi näitajad: x Toote omaduste järgi: x Tootmistehnilised o toote töömahukus o energiamahukus o materjalimahukus o kaal, gabariit. x Tootmistehnoloogilised o toote konstruktsiooni tehnoloogilisus o toote detailide ja koostude unifitseerimis- ja standardimisaste o tootmisprotsessi automatiseerimis- ja pidevusaste. x Ekspluatatsioonilised
tulenevalt ning saadakse uus, olemasolev boniteet. Liigniisketel muldadel saadakse sisuliselt kaks hinnet, mis kirjutatakse ka kaartidele. Näiteks 43(51). 51 oleks siis, kui tehakse kuivendus, 43 on praegune. Happelise mulla puhul saab samuti vaadata hinnet, mis oleks pärast lupjamist ning happesuse arvel korrigeeritakse perspektiivboniteeti (võib kasutada lõuna-eestis9. Mulla kasutust mõjutavad ka tootmistehnilised tingimused. On vahe, kas mul on 1 ha 43 hindepunktilist mad või 10 ha 43 punktilist maad. Väiksel maatükil jää kasutamata suhteliselt rohkem maad. Maatüki suurus ja maatüki kuju võetakse täiendavalt arvesse ning nii saadakse maa boniteet. Eestis on mulla boniteet ääretult varieeruv. 1000100 ha on väga palju väheviljakaid muldi (vähemalt 200000ha). On ka põlde, kus on punktid üle 90- Aravete ümbrus, Kolga-Jaani, Vodja, Viisu. Põltsamaalt Võhmani on 70-80
annaabi.ee 
