Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tootmistehnika II moodle test". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
correct, select, answer, liited, lõikekiirus, lõikeriista, töötlusvaru, tehnoloogiast, operatsioonid, marsruut, lõikesügavus, wednesday, march, ettenihe, vastuvõtu, konstruktiivset, omahinna, started, finished, taken, mins, grade, maximum, vahed, ühesugused, seadmed, tipuraadius, tehnoloogiliste, tootmismaht, suurseeria, statsionaarne, järjestik20 2013, 18:20 20 2013, 18:27 6 . 27 . 1 : 3,00 Mis on tüüptehnoloogia? : a. Erinevat tüüpi detailidel on sama tehnoloogiline marsruut b. Sarnastel detailidel on ühesugused operatsioonid c. Seadmed, rakistus ja häälestus on detailidel ühesugune d. Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut 2 : 3,00 Paigalduseks nimetatakse: : a. Baseerimist ja kinnitamist b. Kinnitamist ja töötlemist c. Paigaldamist ja kinnitamist d. Kinnitamist ja paigaldamist 3 : 3,00 Mis on töötluslisa? : a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c
Tagasiside Õige vastus on: Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine). Küsimus 3 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: Vali üks: a. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi b. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Tagasiside Õige vastus on: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi. Küsimus 4 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: Vali üks: a. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c
saadud defektse pinnakihi sügavus; i - teostatava läbimi paigaldusvead. 37. Miks on vaja teada lõikereziimi valikul lõikevõimsust? Lõikeprotsessi teostamiseks on vajalik tingimus: N el N p, kus N p - freespingi peaajami elektrimootori võimsus, kW. Kui see tingimus ei ole täidetud, siis on tarvis üle minna freespingi lähimale väiksemale pöörlemissagedusele ja ümber arvutada lõikekiirus, lõikejõud, lõikevõimsus, elektrimootori võimsus ning võrrelda viimast uuesti freespingi elektrimootori võimsusega, et oleks täidetud tingimus N el N p . 38. Miks on otstarbeks kettakujuliste toorikute mehaanilisel töötlemisel algul üle treida ava, kasutades lähtena välist silinderpinda, aga seejärel, lähtamisel avast, treida üle välispind?
Lasita-Aken. Liimitud massiivpuidu tootmine - laienev. Puidutööstustest osa lõikab ise metsa ja veab saeveskisse, teine osa ostab ainult vajalikku sortimenti. 1. odavamalt spetsiaalsortimente, tulu paberipuust, suurem tööhõive. 2. tarvilik toore kohale tooduna, kõrgem hinda, saab nõuda kvaliteeti. Puit tooraine paljudele tööstustele, nõuded tooraine kvaliteedile -mõõtudele erinevad. Kus algab puidutöötlemine ja millal on lõppenud metsaülestöötamine, vaieldav, sõltub tehnoloogiast. 1.3. Metsa- ja puiduressursid Maailma metsavarude mitmesuguseid arve. Eestis suur erinevus Statistikaameti ja SMI vahel. Üheksakümnendate algul tagavara juurdekasvuks 2.95 m3/ha, 1994.a. Metsanduse Aastaraamatus on 4,98 m3/ha. 2001.a. -4,9 ja eram 5,7 m3/ha. Kõige enam nõutavad okaspuude ja kase puit. 2003.a., männikud 32% ja tagavarast 33%; kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja 8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
