ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Kõige pealt tehakse ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, siis on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu. Integreeritud taimekaitse põhialused: Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega Rakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid
kindlasti ka haigustele vastupidav. Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad: 1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis, 2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine, 3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul, 4) kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbrohuseemnete levikut põllule, 5) taimejäänuste mulda viimine, 6) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning umbrohtude leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus. Kahjustajate suurt arvukust piirava tõrje peamised võtted: 1) bioloogilise mitmekesisuse säilitamine agrobiotsönoosides ehk kultuurmaastikes, 2) terve taimse materjali valik, mis sobib konkreetsetesse tingimustesse, 3) taimedele optimaalsete kasvu- ja arengutingimuste loomine, 4) taimekasvatusvõtetega kahjustajate arvukuse piiramine, 5) taimekahjustajate seire,
*kütusekulu vähendamine *vastavasisuliste teadusuuringute laiendamine ja rakendamine säästlikus agrotehnoloogias Täppisviljelus on säästva agrotehnoloogia põhiline väljund . põllutööd tehakse ressursisäästvalt ja loodussõbralikult ning õigeaegselt. Igale põllule valitakse sobivad taimedliigid ja sordid ning neile optimaalsed külvinormid , igale sordile oma agrotehnika. Külvikord (viljavaheldus), mullaharimine, külv jne. Tuleb valida optimaalne vastavalt ettevõtte tootmissuunale ja põllumuldadele. Täppisviljeluse rakendamisel tuleb tunda põldude saagipotensiaali , kasutades mitmesuguseid mõõteriistu saadakse üha enam teavet oma põldude kohta. Kuigi täppisviljeluse eesmärgiks on tootmiskulude vähendamine, saagi kvaliteedi tõstmine ja kasumi suurendamine, on tema tasuvus problemaatiline, kuna vastavad masinda, seadmed ja mõõtetehnika kasutamine eeldab suurt investeeringut. Uuringud on näidanud et säästlik tehnoloogia tagab : väetiste kokkuhoiu,
SISSEJUHATUS, VEISTE PÕLVNEMINE, VEISED Koduveise ulukeellane on tarvas. Peale veiste kasvatatakse kodustatud pühvleid, jakke, seebusid ja seebulaadseid veiseid, bantenge, gajaale jt. Eksperimendi korras püütakse saada ja kasvatada koduveise ja piisoni ristandeid - bifaloid. Veel eelmisel sajandil olid veised tähtsad töö- ja veoloomad kogu maailmas. Ka tänapäeval kasutatakse veislasi vähemarenenud Aasia ja Aafrika maades tööloomadena. Veised jaotatakse vastavalt tootmissuunale järgmiselt: piimatõud, liha-piimatõud, lihatõud, tööveisetõud. Mitmetest endistest tööveisetõugudest on tänaseks aretatud kaasaegsed lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paariataud piisonilehm risandvasikaga
Keskmise inbriidingukoefitsiendi põhjal saab otsustada selle üle, mil määral populatsioon kaldub kõrvale juhuslikust ristumisest e. panmiksisest isenditevahelise suguluse tõttu ja kuidas muutub genotüübisagedus populatsioonis. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv populatsioonis iga põlvkonnaga. 21. Kehaehituse põhiregioonid pea- luuliseks aluseks kolju, suheliselt püsiv, kuid iseloomulik vorm; avaldub tõu või tootmissuunale, aga isegi vanemaid meenutav kuju; hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili kael- hinnatakse pikkust, paksust ja ülaserva sirgust, nahapaksust mõõdetakse kaelavoldilt, kiirushobustel ja piimalehmadel tähtsaks tasakaalu säilitavaks kehaosaks turi- paikneb esimeste rinnalülide ogajätkete ja abaluukõhrete piirkonnas, kiirushobustele ja piimalehmadele tüüpiline kitsas ja kõrge turi, raskeveohobustele ja lihaveistele aga lai ja lihaseline.
annaabi.ee 
