-koostatakse katse skeem(katsevariantide kogum) -Katselapp kindla kuju ja suurusega -tuleb arvestada reljeefiga -enne viiakse läbi ühtluskülv -suurus sõltub tehnikast ja kultuurist -lapid kuni 90m2 · Nõu- e. vegetatsioonkatsed -katsed kuntslikult loodud keskkonnas -katsed vegetatsioonihoonetes või konditsioneeritud keskkonnas(fütotronides) -katsed reguleeritavates tingimustes · Tootmiskatsed -väetuskatsed põldudel · Mulla keemilise analüüsi meetod -valmistatakse mullaleotis -leotisest määratakse elementide sisaldus -kõige täpsemad ja tõepärasemad andmed -kiiranalüüs ehk lehediagnostiline meetod. -mullaanalüüs Liikuva fosfori ja kaaliumi määramiseks mullas kasutatakse egner-riehmi topeltlaktaatmeetodit ehk DL-meetodit · Taimede analüüsi meetodid -erinevad võimalused
plaanipärane korraldamine talus või põllumajandusettevõttes mille alla kuuluvad kõik väetiste kasutamisega seotud tegevused: Hankimine, transport, säilitamine, külviks ette valmistamine, külv.Parandab saaki, kvaliteeti ja sellega ei kaasne looduse reostuse olulist suurenemist. Ta on maaviljelusviisi kui terviku lahutamatu osa. 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus- Väetistarbe määramiseks on olemas palju võimalusi: põld-, nõu- ja tootmiskatsed, mulla ja taimede keemilise analüüsi meetodid ning visuaalsed vaatlused. Igal neist on vastavalt töömahule, aparatuuri jm. Seadmete vajadusele jne. oma puudused ja ka eelised ning nad täiendavad üksteist. Agrokeemia laboratoorses praktikumis vaadeldakse lähemalt mulla ja taimede keemilise analüüsi meetodeid. : Mulla keemilise analüüsi meetodid ; (Mulla fosforisisalduse määramine kirsanovi meetodil; Mulla ammooniumlämmastiku määramine Nessleri reaktiivi abil ;
Puuduseks, et konkreetse kultuuri kohta kehtib konkreetsetes mullatingimustes kus see katse läbi on viidud. Väga töömahukas. Kontrollitakse laboratoorsel teel määratud toitainesisalduse piirväärtused. Mida rohkem katse korduseid seda usaldusväärsem. · Vegetasioonkatsed viiakse läbi väikestes katsetes. 1 nõu asendab 1 katselappi. Väike kogus mulda, seega ühtlasem. Spetsiaalsetes ruumides. Tingimusi kerge reguleerida. · Tootmiskatsed kontrollitakse antud soovitusi. Osa põllust jäetakse väetamata. Teistel kasutatakse soovitatud väetised ja norme. Peavad olema mullatingumuste muutumis suunas. Katseriba tuleb läbida nii viljakal kui mitteviljakal vähemalt kolmes korduses. · Mulla keemiline analüüs kõige enam levinud meetod. Keemiline analüüs kahes etapis. Mullda leotise valmistamine. Võetakse ettevalmistatud muld. Kuivatatud läbi mulla lastud muld ja lahusti vastavad koguses
Puuduseks, et konkreetse kultuuri kohta kehtib konkreetsetes mullatingimustes kus see katse läbi on viidud. Väga töömahukas. Kontrollitakse laboratoorsel teel määratud toitainesisalduse piirväärtused. Mida rohkem katse korduseid seda usaldusväärsem. · Vegetasioonkatsed viiakse läbi väikestes katsetes. 1 nõu asendab 1 katselappi. Väike kogus mulda, seega ühtlasem. Spetsiaalsetes ruumides. Tingimusi kerge reguleerida. · Tootmiskatsed kontrollitakse antud soovitusi. Osa põllust jäetakse väetamata. Teistel kasutatakse soovitatud väetised ja norme. Peavad olema mullatingumuste muutumis suunas. Katseriba tuleb läbida nii viljakal kui mitteviljakal vähemalt kolmes korduses. · Mulla keemiline analüüs kõige enam levinud meetod. Keemiline analüüs kahes etapis. Mullda leotise valmistamine. Võetakse ettevalmistatud muld. Kuivatatud läbi mulla lastud muld ja lahusti vastavad koguses
Miinuseks se, et kehtivad vaid konkteerse kultuuri ja ilmastikuolude kohta, olles aeganõudvad ja töömahukad. Sel teel katsetatakse ja kontrollitakse laborikatsetel määratud piirväärtusi. Mida rohkem kordusi,seda tõesemad tulemused. *Nõu ehk vegetatsioonikatsed – viiakse läbi 2...20 kg mulda mahutavates nõudes, vegets või kasvuhoonetes, kus üks nõu asendab ühte põldkatselappi. Puudus suur töö ja ajakulu. *Tootmiskatsed – kontrollitakse väetistarbe määramise meetodite põhjal tehtud soovituste usaldusväärsust tootmises. Osa põllust jäetakse väetamata, teisi osasid soovitud väetisega. Katseribad peavad paiknema mullastikutingimuste muutumise suunas(nt langus) *Mulla keemilise analüüsi meetod – kõige enam levinud väetistarbe võte, põhineb mullas olevate taimedele omastavate toiteelemendi sisalduse määramisel mullalahusest
Sel teel katsetatakse ja 6 kontrollitakse laborikatsetel määratud piirväärtusi. Mida rohkem kordusi,seda tõesemad tulemused. o Nõu ehk vegetatsioonikatsed viiakse läbi 2...20 kg mulda mahutavates nõudes, vegets või kasvuhoonetes, kus üks nõu asendab ühte põldkatselappi. Puudus suur töö ja ajakulu. o Tootmiskatsed kontrollitakse väetistarbe määramise meetodite põhjal tehtud soovituste usaldusväärsust tootmises. Osa põllust jäetakse väetamata, teisi osasid soovitud väetisega. Katseribad peavad paiknema mullastikutingimuste mutumise suunas(nt langus) o Mulla keemilise analüüsi meetod kõige enam levinud väetistarbe võte, põhineb mullas olevate taimedele omastavate toiteelemendi sisalduse määramisel mullalahusest
kohta. Sel teel kontrollitakse ja täpsustatakse laboratoorsel teel määratud mulla toitainete sisalduse piirväärtusi. Nõu- ehk vegetatsioonkatsed Viiakse läbi 2…20 kg mulda mahutavates nõudes vegetatsiooni ruumides, kus üks nõu asendab ühte katselappi. Nõus on muld homogeensem ja olulised kasvutingimused (niiskus, valgus, temperatuur) reguleeritavad. Puuduseks suur töö- ja ajakulu (tulemused saadakse vegetatsiooniperioodi lõpus). Tootmiskatsed Kontrollitakse väetistarbe määramise meetodite põhjal tehtud soovituste usaldusväärsust tootmistingimustes. Katseribad peavad paiknema põllul mullatingimuste muutuse suunas (näit. languse suunas). Soovitav on korraldada katse vähemalt kolmes korduses. Mulla keemiline analüüs Põhineb mullas olevate taimede poolt omastatavate toitainete sisalduse määramisel laboratooriumis. Määramine toimub kahes etapis: Mullaleotise valmistamine
annaabi.ee 
