Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tootmisasulad" - 5 õppematerjali

Linna- ja ruraalgeograafia kordamisküsimuste vastused
46
docx

Linna- ja ruraalgeograafia kordamisküsimuste vastused

Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne Tühjad eluruumid: suvekodud; kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades Tühjenev asustus: hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms MAA-ASUSTUS (L10)  Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused Elukülad Majandusasulad Sotsiaalasulad Põllumajanduskeskused Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad Teeninduskeskused  Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad) Elukülad – keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100 Majandusasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, osad stagneerusid juba 70ndtale ja 80ndatel aastatel, tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad Sotsiaalasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, tänane vallakeskus

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Linna- ja ruraalgeograafia
16
docx

Linna- ja ruraalgeograafia

sarnane endiste põllumajanduskeskustega; kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest 4. Endised põllumajanduskeskused (N: Ülenurme, Kambja)- külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; kõige enam uusasulaid; ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm; en vähemalt 200 elanikuga; asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte; dom palju- korterilised elamud 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (N: Nõgiaru)- 1960 ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; en 50-200 elanikuga; vananenud palju-korteriline elamufond; sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek); kiire rhavstikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud. 6. Teeninduskeskused (N: Esna)- mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad;

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Ruraal- ja linnageograafia-ruraalgeograafia
38
doc

Ruraal- ja linnageograafia, ruraalgeograafia

• Palju-korterilised elamud; • Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad • Enamasti 200-1000 elanikuga; • Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; 4a. Endised põllumajanduskeskused • Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; • Kõige enam uusasulaid • Domineerivad paljukorterilised elamud 5a. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad • Vananenud palju-korteline elamufond • Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm 6a. Teeninduskeskused • Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; • Suhteliselt vanema-ealise rahvastikuga; • Vähe paljukorterilisi elamuid. 3. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes: 2 põhilist etappi: 1) 1950ndad – 1980ndad 2) 1990 ja hiljem

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
Ruralgeograafia kordamine 2017
12
docx

Ruralgeograafia kordamine 2017

Kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asute rühm Eesti NSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm üldse; Enamasti vähemalt 200 elanikuga (Eesti NSV lõpuks); Asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte (hooneid) Domineerivad palju-korterilised elamud o Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad: 1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk- asulad; Enamasti 50-200 elanikuga asulad Vananenud palju-korteline elamufond Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek) Kiire rahvastikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud o Teeninduskeskused: Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused;

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Ruraalgeograafia eksamikonspekt
11
docx

Ruraalgeograafia eksamikonspekt

tööstusasulad; enamasti 200-1000 elanikuga; palju-korterilised elamud) Nt Virtsu, Aseri. 3. Sotsiaalasulad (osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega) Nt Tihemetsa, Luua. 4. Põllumajanduskeskused (kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asulate rühm; domineerivad palju-korterilised elamud) Nt Ülenurme, Kambja. 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; tööhõive ja toimetuleku mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru 6. Teeninduskeskused (mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga) Nt Esna. * Suuremate asulate puhul piisavalt segatüüpi asulaid * Alatüübid. Nt kalurikülad, suvituspiirkonnad jne. Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun