Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne Tühjad eluruumid: suvekodud; kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades Tühjenev asustus: hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused Elukülad Majandusasulad Sotsiaalasulad Põllumajanduskeskused Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad Teeninduskeskused Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad) Elukülad – keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100 Majandusasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, osad stagneerusid juba 70ndtale ja 80ndatel aastatel, tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad Sotsiaalasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, tänane vallakeskus
sarnane endiste põllumajanduskeskustega; kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest 4. Endised põllumajanduskeskused (N: Ülenurme, Kambja)- külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; kõige enam uusasulaid; ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm; en vähemalt 200 elanikuga; asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte; dom palju- korterilised elamud 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (N: Nõgiaru)- 1960 ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; en 50-200 elanikuga; vananenud palju-korteriline elamufond; sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek); kiire rhavstikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud. 6. Teeninduskeskused (N: Esna)- mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad;
• Palju-korterilised elamud; • Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad • Enamasti 200-1000 elanikuga; • Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; 4a. Endised põllumajanduskeskused • Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; • Kõige enam uusasulaid • Domineerivad paljukorterilised elamud 5a. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad • Vananenud palju-korteline elamufond • Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm 6a. Teeninduskeskused • Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; • Suhteliselt vanema-ealise rahvastikuga; • Vähe paljukorterilisi elamuid. 3. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes: 2 põhilist etappi: 1) 1950ndad – 1980ndad 2) 1990 ja hiljem
Kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asute rühm Eesti NSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm üldse; Enamasti vähemalt 200 elanikuga (Eesti NSV lõpuks); Asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte (hooneid) Domineerivad palju-korterilised elamud o Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad: 1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk- asulad; Enamasti 50-200 elanikuga asulad Vananenud palju-korteline elamufond Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek) Kiire rahvastikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud o Teeninduskeskused: Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused;
tööstusasulad; enamasti 200-1000 elanikuga; palju-korterilised elamud) Nt Virtsu, Aseri. 3. Sotsiaalasulad (osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega) Nt Tihemetsa, Luua. 4. Põllumajanduskeskused (kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asulate rühm; domineerivad palju-korterilised elamud) Nt Ülenurme, Kambja. 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; tööhõive ja toimetuleku mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru 6. Teeninduskeskused (mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga) Nt Esna. * Suuremate asulate puhul piisavalt segatüüpi asulaid * Alatüübid. Nt kalurikülad, suvituspiirkonnad jne. Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja