Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tootjahindade" - 5 õppematerjali

Agraarpoliitika
4
doc

Agraarpoliitika

suhtumisest oma maa põllumajanduse edasiarendamiseks. Eesmärgiks oma rahvastiku toiduga varustamine. ÜPP/CAP areng ­ algusaastad: jõuline turuhinnapoliitika, tehnilise moderniseerimise võidukäik. 70ndad: siseturu nõudlus rahuldatud, meetmed suurte tootmisjääkide kõrvaldamiseks. 80ndad: säilisid kõrged siseturuhinnad, ületootmise piiramiseks viidi sisse kvoodisüsteem ja sundkesa. 1982: Suurbritannia katse blokeerida tootjahindade paketti, sidudes seda eelarvemaksetega. ÜPP/CAPi eesmärgid(ELi ühtse põllumajanduspoliitika eesmärgi) ­ tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel. Rakendavate meetmete kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustase, eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurenemise teel

Põllumajandus → Agraarpoliitika
48 allalaadimist
Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore
14
doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni

Toit → Toiduainete loomne toore
33 allalaadimist
Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses-turismis ja puhkemajanduses
10
odt

Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses.

vajadusi. 2003. aastal ületas tootmismaht 1,5 korda siseturu tarbimist. Piimatoodete eksport moodustas 2004. aastal 22% kõikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. Piimatööstus on suhteliselt hea konkurentsivõimega ja omab nii märkimisväärset ekspordipotentsiaali kui ka head positsiooni koduturul. Pärast EL-iga liitumist suurenes Eesti piimatoodete eksport märgatavalt. Sektorit iseloomustab tihe omavaheline konkurents ning arvestades jaekaubanduskettide mõju kasvu ja tootjahindade tõusu, on töötlemise efektiivsuse tõstmiseks vajalikud kontsentratsioon ja spetsialiseerumine. Tootmisvõimsuste kasutamist piimasektoris mõjutab oluliselt tootmise kõrge sessoonsus, mistõttu ettevõtjad peavad hoidma töötlemisvaru. Sarnaselt teiste toiduainetööstuste sektoritega, toimus ka piimatööstustes 2002-2003 aastal tootmise hügieeninõuetega vastavusse viimine, lisaks pöörati tähelepanu ka tootmise/toodete

Põllumajandus → Põllumajandus
21 allalaadimist
Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö
11
doc

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu-kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Eestis kasvatatakse müügiks nelja liiki kalu :vikerforell (üle 500 tonni );karpkala (50 tonni);angerjas ( üle 40 tonni);siberi tuur (30 tonni);üht liiki selgrootuid jõevähk(alla tonni) . Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust

Merendus → Kalakasvatus ja varude...
38 allalaadimist
Mikro- ja makroökonoomika
34
docx

Mikro- ja makroökonoomika

riigitõrked). VIII Riigi elatustase sõltub selle võimest toota kaupu ja teenuseid · Elatustasemed erinevad riigiti ja muutuvad ajas · Põhjus: tootlikkus ja muutus selles · Tootlikkus = kaupade ja teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe ühiku aja kohta · Tootlikkuse kasv determineerib riigi/rahvuse sissetuleku kasvu IX Hinnad kasvavad kui valitsus trükib liiga palju raha · Hindade kasv = inflatsioon · Inflatsiooni põhjused: - Raha hulga kasv - Tootjahindade kasv - Administratiivsed muudatused - Hinnad maailmaturul - Sokid X Inflatsiooni ja töötuse seos · Valitsus suurendab raha hulka majanduses ->inflatsioon. Samas väheneb (vähemasti lühiajaliselt) töötus. · Phillipsi kõver (tradeoff between unemployment and inflation) vajalik mõistmaks kuidas majandus toimib ­ eriti äritsükkel (ebaregulaarsed kõikumised majandustegevuses mõõdetuna hõivatud inimeste arvu ja toodetud kaupade-teenuste hulgaga)

Majandus → Majandus
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun