+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber- &tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet
humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped (piimhape või glükoolhape) lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale (kratsitud või lõhedega) kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Niisutajad võivad esineda losjoonide, kreemide või salvide kujul, sõltuvalt vee ja lipiidide vahekorrast. Tootevormi valik sõltub nahapiirkonnast ja naha kuivuse astmest. Raske on soovitada inimesele nö. temale ainuõiget toodet. Igaüks peab ise endale sobivaima leidma, katsetades nii üht kui teist. Losjoone (piimasid) kasutatakse tavaliselt vahetult peale dussi või vanni ja vajadusel kerge nahakuivuse korral. Losjoonid sobivad hästi karvadega kaetud piirkondadele. Kreemid on rasvasemad ja neid kasutatakse, kui vajatakse rohkem niisutust. Üldiselt on kreemid kosmeetiliselt hästi vastuvõetavad
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet
mandrite kaardid...), c. Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), d. Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), e. Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g. Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). 12. Mis on analoogkaart? a. Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart. 2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA 13. Millega tegeleb kartograafia? a. Kartograafia = teadus+tehnika+kunst b. Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu, kaardi valmistamise teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise
kaardid...), Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). Kaarte klassifitseeritakse teema (sisu), mõõtkava, kujutatav ala (objekt), kasutuseesmärgi, projektsiooniomaduste, kujutusviisi, sisu üldistusastme (struktuurnivoo) alusel. 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? Liigitamine teema järgi: Üldgeograafilised kaardid o Topograafilised kaardid o Füsiograafilisd kaardid Temaatilised kaardid (teemakaardid) o Loodus(teema)kaardid
tulevaste tootmiskulude vähendamiseks. Sihtkuluarvestus on vahend, mis arendab ja võimaldab kommunikatsiooni toote väljaarendamise eest vastutava ristfunktsionaalse iseloomuga meeskonna liikmete vahel. Sihtkuluarvestus on kliendiorientatsiooniga, see algab klientide poolt piiritletud hinna, kvaliteedi ja funktsionaalsuse nõuete kindlakstegemisega. Sihtkuluarvestus on korduva iseloomuga ja jätkub seni kuni arendusmeeskond leiab tootevormi, mille kavandatavad kulud on sihtkuludega sobivad. Sihtkulude arvestuse tugevused: 1. Kinnistatus meeskonna keskkonda 2. Kasutatakse korraga koos nii toote kui tehnoloogia arendamise faasis, kui erinevad arendusvalikud võivad omada suurt mõju toote maksumusele. Sihtkuluarvestuse idee peegeldab reaalsust, et suurem osa toote ja tehnoloogia arendamise valikuid ei ole mitte madalaima hinna valikud, vaid sellise toote leidmine mille puhul organisatsioon on otsustanud, et ta tuleb toime.
Kaizen kuluarvestus keskendub asjaoludele, mida olemasoleva süsteemi juhid või kasutajad saavad kulude vähendamiseks teha. Kaizen kuluarvestus ja sihtkuluarvestus on sarnased selle poolest, et neid juhivad eesmärgid ja sihid. Kuid kui sihtkuluarvestust juhivad tarbija eelistused, siis kaizen kuluarvestust suunavad perioodilised juhtkonna poolt üles seatud kasumi eesmärgid. Kaizen kuluarvestuse tähelepanu on järk-järgulisel olemasoleva tootevormi või tootmisprotsessi parandamisel ja kulude vähendamisel. Kaizen kuluarvestuse süsteemi võib üles ehitada mitmeti, näiteks Olympus Optical Company kaizen kuluarvestus hõlmab nelja komponenti: 1) tootmiskulud, 2) praagiga seotud kulud, 3) tootmisvõimsuse kasutamiskulu (capacity use cost), 4) üldkulud. Iga alasüsteem korjab ja annab infot kulude kohta, mis võimaldab tähelepanu suunata konkreetsetele parandamisvõimalustele.
annaabi.ee 
