Selle edukaks praktiseerijaks oli Henry Ford (pildil), kes võttis esimesena kasutusele autode valmistamise "liikuva töölindi" meetodi, kus konveieri funktsioone täitis odav tööjõud. Uudse meetodi rakendamisega õnnestus tal tööviljakus tõsta niisugusele tasemele, et auto muutus tänu madalale hinnale kättesaadavaks praktiliselt igale ameeriklasele, nende hulgas ka Fordi enda tehaste töölistele. Kuid see kehtis ainult masstootmisele iseloomuliku väikese arvu tootevariantide puhul, mida antud situatsioonis esindas musta värvi mudel "Ford T", kuna must värv kuivas kõige kiiremini ja seda oli kõige odavam autotoomises kasutada Tootmiskontseptsioon Tootmiskontseptsioon realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta. See eeldab kogu turundustegevuse taandamist efektiivselt funktsioneeriva tootmise loomisele ja selle pidevale täiustamisele.
määratakse kindlaks toote eripärad. Sortiment- Kogum erinevaid tooteartikleid, mida toodetakse, ladustatakse ja pakutakse klientidele. Sihtkliendibaas ja toote omadused määravad sortimendi laiuse, ulatuse ja sügavuse. sortimendi laius- Tooterühma või sortimenti kuuluvate eri laoartiklite (SKU) arv. Sortimendi ulatus- Tootevalikusse kuuluvate tooterühmade hulk. Sortimendi sügavus- Tooterühma või sortimenti kuuluvate tootevariantide hulk. Varudega seotud kulud Varude soetamise, käsitsemise ja säilitamisega seotud kulud jaotatakse kolme eri liiki: laokulud tellimiskulud puudumiskulud Laokulud omakorda jaotatakse lao ülalpidamiskuludeks ja ladustamise kuludeks. Laokulu = lao ülalpidamiskulu + ladustamise kulu Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos.
VALE Herzbergi motivatsiooniteooria tõlgendab inimese käitumist lähtudes rahulolufaktoritest. ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks. VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu. ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet. VALE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul. ÕIGE 1 Piiratud ostuprotsess erineb ulatuslikust selle poolest, et esimest läbitakse kiiremini. ÕIGE Ostujärgne rahulolu väljendub toote suhtes ootuse ja kogemuse erinevusest. VALE Monopoolsel turul lojaalsus ei sõltu rahulolust. ÕIGE Rahulolematuse avaldajaid on alati rohkem kui mitteavaldajaid. VALE
kui madalamate astmete puhul ÕIGE Herzbergi motivatsiooniteooria tõlgendab inimese käitumist lähtudes rahulolufaktoritest ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet ÕIGE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul ÕIGE Piiratud ostuprotsess erineb ulatuslikust selle poolest, et esimest läbitakse kiiremini ÕIGE Ostujärgne rahulolu väljendub toote suhtes ootuse ja kogemuse erinevusest ÕIGE (erinevus on suur - rahulolematus; erinevuste vähenedes rahulolu suureneb) Monopoolsel turul lojaalsus ei sõltu rahulolust ÕIGE 1
täiustamisele. Ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus. Seepärast suunatakse peatähelepanu masstootmisele ja jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekontseptsioon Tootekontseptsioon toimib sellises situatsioonis, kus tarbijat ei rahulda üheliigilised tooted ning ning tekib soov eristuda: suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Sellisel juhul on edukuse aluseks turule pakutavate tootevariantide mitmekesisus, kus antakse ostjale võimalus valida. Peatähelepanu on suunatud toodete sortimendi laiendamisele, mille üheks võimaluseks oli kvaliteedi mitmekesistamine. 3. Ettevõtte turunduskeskkond millest koosneb? Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks ettevõttesiseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb omakorda mikro-ja makrokeskkonnaks
Tarbija teeb valiku võrreldes samalaadsete toodete kvaliteeti ja hinda. Elatustaseme tõusuga kaasneb ka inimeste soovide struktuuri muutus. Tüdinetakse ühetaolistest toodetest ning tekib soov eristuda, omada erinevat. Psühholoogiliselt on see tingitud inimese vajadustega suurema mugavuse, parema kvali¬teedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujunduse järele. Sellises situatsioonis on ettevõtete edukuse aluseks turule pakutavate tootevariantide mitmekesisus. See oli ka aluseks tootekontseptsiooni väljakujunemisele. 3. Müügikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ette¬võtte toodangut vaid siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse. 1920ndatest aastatest alates olid tootjad valmis tootma rohkem, kui turg suutis vastu võtta - Aktiivne müümine = turundus. Lähtuti eeldusest, et tarbijal pole selget kavatsust osta mingit kaupa ja ettevõttel endal on
teatud nn. julgestusvarud turunõudluse ootamatu suurenemise puhuks 7. Tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks 8. Sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks Samuti põhjustavad vajadust ladude järele operatiivsemad eesmärgid nagu: Tellimuste koostamise võimaldamine 2. Pakkimise ja ümberpakkimise võimaldamine 3. Sorteerimise võimaldamine 4. Väiksemahulised koosteoperatsioonid spetsiifiliste tootevariantide tootmiseks (postponement võimaldamine) jne. jne. Ladustamisattematiivid Ettevõttel on kasutada mitmeid laoalternatiive: 1. Toodete otseturustamine. Kaup saadetakse otse kliendile. Näit. Posti- ja internetimüügifirmad. Eksisteerib üks suur ladu tootmisettevõttes või müügifirmas. Enamus firmasid kasutab siiski vaheladusid tootja(te) ja kliendi vahel. 2. Ettevõtte oma ladu. Ettevõte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Kasutajaks kauba omanik
annaabi.ee 
