· konkurentsitegurid (konkurentsi intensiivsus ja kvaliteet) · keskkonnategurid (majanduslik ebastabiilsus, poliitilised ja õiguslikud tegurid, sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul. Vajaduse tunnetamiseks on mälu, motiiv, reklaam, võrdlusrühm jm. Tarbija vajadus võib olla rahuldatud ja ka rahuldamata. Rahuldmata vajaduse korral peab olema objekt, mis on motiivi aluseks. Vajadused jagatakse teadvustatud ja teadvustamata vajadusteks. Vajaduste tajumine hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine. Toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused. 5. Tarbijate vajadused ja turusegmenteerimine
teadvustamine otsimine (alternatiivide langetamine hindamine ) võrdlemine (ostmine) (käitumine) Joonis 7. Tarbija ostuotsustusprotsess 1. Probleemi teadvustamine Miski peab tarbijas vallandama ostuotsustusprotsessi. Vajadus tekib, kui inimene märkab erinevust asjade soovitud seisu ja tegeliku olukorra vahel. Ostusoov tekib sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. 2. Informatsiooni otsimine Kui vajadusel on küllaldane intensiivsus ja müügil on nõuetele vastab toode, siis inimene ostab selle ja saab rahulduse. Sageli ei saa vajadust teatud asjaolude tõttu kohe rahuldada. Sageli vajab tarbija täiendavat infot ja sel juhul salvestub vajadus mälus ning toote ostmine ja tarbimine lükatakse edaspidiseks (Vihalem 2003). Otsitava info hulk ja iseloom sõltub tarbijast, tootest ja selle tundmisest.
turundust . 2. Ettevõtteväline keskkond turunduse mikrokeskkond turunduse makrokeskkond ● Turuosa (market share) Turuosa on osakaal (%) turust (nt käibest), mis kuulub konkreetsele ettevõttele. ● Vajadus (need) Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduse tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv, reklaam, võrdlusrühm jm. Vajadus selgub tajumisel. Vajaduse tajumine: 1. hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine; 2. toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused (nt maja ost eeldab sisustamist, autoost bensiini ostmist).
Oluline on ka kommunikatsioonitüübi valik. Väidetavalt on utilitaarsete motiivide domineerimisel verbaalne, mõtlemist vajav info mõjusam ja emotsionaalsete motiivide puhul vastupidiselt pildilised kujundid, sümbolid ja võib-olla isegi fantaasia (Tarbija individuaalsed omadused 2012). Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv, reklaami võrdlusrühm jm (Vihalem 2008: 83). Tarbija ootab teenindajatelt tähelepanu, tunnustust, hoolitsust, abivalmidust, vajaduste ja soovide rahuldamist ning probleemide lahendamist. Kui midagi läheb ostmisel või tarbimisel valesti, tahab tarbija kuulda vabandusi ja eeldab kahjude heastamist (Vihalem 2008: 74). 11 1
teadvustamine otsimine (alternatiivide langetamine hindamine ) võrdlemine (ostmine) (käitumine) Joonis 9. Tarbija ostuotsustusprotsess 1. Probleemi teadvustamine Miski peab tarbijas vallandama ostuotsustusprotsessi. Vajadus tekib, kui inimene märkab erinevust asjade soovitud seisu ja tegeliku olukorra vahel. Ostusoov tekib sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. 2. Informatsiooni otsimine Kui vajadusel on küllaldane intensiivsus ja müügil on nõuetele vastab toode, siis inimene ostab selle ja saab rahulduse. Sageli ei saa vajadust teatud asjaolude tõttu kohe rahuldada. Sageli vajab tarbija täiendavat infot ja sel juhul salvestub vajadus mälus ning toote ostmine ja tarbimine lükatakse edaspidiseks (Vihalem 2003). Otsitava info hulk ja iseloom sõltub tarbijast, tootest ja selle tundmisest.