Enamus klaase lõõmutatakse, et eemaldada sisepinged. Lõõmutatakse ka keskpingetel kasutatavaid isolaatoreid, sest lõhenenult ei kaota need oma isoleerivaid omadusi täielikult. Mõningaid klaase aga karastatakse, näiteks kõrgepinge klaasrippisolaatoreid. Karastatud klaas ei lõhene, vaid puruneb väikesteks kildudeks, mistõttu on lihtne leida vigastatud isolaatoreid. Klaasid taluvad hästi survet, aga mitte pinget. Keraamika: elektrokeraamiliste toodete valmistamisel on toormaterjalideks kaoliin, savi, põldpagu, kvarts, kips, kriit. Elektrokeraamiliste toodete valmistamisel kasutatakse erinevaid oksiide, mis materjalide elektrilisi ja mehaanilisi omadusi parandavad. Keraamilised materjalid on kuumakindlad ja tugevad, enamlevinud on portselan. Elektrotehnikas kasutatakse portselani madal- ja kõrgepingeisolaatorite ning elektriseadmete detailide valmistamisel. Kõrgsagedusseadmetes kasutatav keraamika on väikeste dielektrikuskadudega, enamasti
klaasidetaile konstrueeritakse nii, et nad ei töötaks tõmbeolukorras.Karastatud klaas ei lõhene vaid puruneb väikesteks kildudeks, tänu isolaatori kavalale konstruktsioonile ei kaota isolaator sel juhul oma mehaanilist tugevust ja see võimaldab kergesti leida vigaseid isolaatoreid. 2.6 Keraamika ja muud Keraamilisteks nimetatakse materjale, mida saadakse eelnevalt tooteks vormitud mineraalsete pulbrite paagutamisel. Tehnokeraamika rühma kuuluva elektrokeraamika valmistamise toormaterjalideks on savi, kvarts,kips ,kriit jms. Peale savide kasutatakse raadiotehnilise keraamika valmistamisel baariumi-, titaani-, jt oksiide.Need parandavad materjali eletrilisi ja mehaanilisi omadusi. Elektrotehnikas kasutatakse keraamikat: madal- ja kõrgepingeisolaatorites, elektro-,raadio-,ja mõõtetehnikas jms. Kokkuvõte Tänu arenenud tehnoloogiale on tänapäeval väga laialdased võimalused erinevate isoleermaterjalide tootmiseks ja loomiseks
Üldse pole transporditavad kipsmördid. Mörtide kasutamiskõlblikkuse aeg sõltub sideaine tardumisajast. Seismisel mört mõnevõrra kihistub. Seepärast tuleb teda töökastis aegajalt segada. Kuivsegude kasutamisel jääb suur osa nimetatud probleemidest ära. 10. PÕLETAMATA TEHISKIVIMATERJALID 10.1. LUBI-LIIVTOOTED jagunevad silikaat- ja silikaltsiit-toodeteks Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: • liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; • lubja jahvatamine; • segu valmistamine koos lubja kustutamisega • segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral • telliste vormimine metallvormides pressimise teel • toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis
konstruktsioonidele. Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement, siis tuleb lupja juurde lisada. Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. PÕLETAMATA TEHISKIVIMATERJALID 1. Lubi- ja liivtooted Lubi-liivtooted jagunevad silikaat- ja silikaltsiit-toodeteks. Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92…95 %), lubi (5…8 % kuivsegu massist) ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: • liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; • lubja jahvatamine; • segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega);
esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. · Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni suure tugevuse tõttu raskeks. 17 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE 5.1. Silikaattooted Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92...95%, lubi (5...8% kuivsegu kaalust) ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid. · liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; · lubja jahvatamine; · segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega);
Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne). Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. 34. Silikaattellis- olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92…95 %), lubi (5…8 % kuivsegu massist) ja vesi. Telliste lubatud tolerantsid: pikkus ± 3mm , laius ± 3mm , paksus ± 2mm Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel. 35. Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, erinevad tooted, kasutamiskohad
tsemendiklinkri toorsegu valmistamiseks. Kõikide nende kasutusalade puhul on looduskivide kasutamisel üheks standardiseeritavaks näitajaks materjalide keemiline koostis (puhta aine sisaldus näiteks: CaCO3 sisaldus lubjakivis). Tükkmaterjalide puhul nagu seda on voodriplaat või kivi standardiseeritakse mõõtusid jne. 3.2 Tehiskivimaterjalid 3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid 3.2.1.1 Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92...95 %), lubi (5...8 % kuivsegu kaalust) ja vesi. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev. Ei tohi kasutada pinnases ehitamisel(vundamendid) Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm Mõõtmete lubatud vead pikkus (a) ± 3mm, laius (b) ± 3mm, paksus (c) ± 2mm · Reatellis · Vääriktellis · Lõhestatud tellis · Klombitud tellis · Õõnesplokk 3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted
mitmesugused mördid ja ehitussegud; teebetoonides. 26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Portlandtsemendi tooraineteks on: -75....78% lubjakivi -22...25% savi -sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kips, mis kuulub lähtematerjalide hulka. Portlandtsementi saadakse portland tsemendiklinkri peeneksjahvatamisel kuulveskis koos väheste lisanditega. Tsemendi põhilisteks toormaterjalideks on lubjakivid, savid ja looduslik kips. 28. Tsemendi eriliigid 4.7.3.6.Portlandtsemendi eriliigid Tsemente jaotatakse EN 197 põhjal kas koostise järgi: · Portlandtsemendid · Putsolaantsemendid · Komposiittsemendid Peale selle võidakse eristada näiteks: · Müüri-, sulfaadikindlad-, paisuvad jms. tsemendid · Aluminaattsemendid, mis ei sisalda portlandtsemendi klinkrit · Valged portlandtsemendid, kus rauaühendieid on vähem kui tavalises portlandtsemendi klinkris
Keraamika Elektreedid Keraamilisteks nimetatakse materjale, mida Elektreedid on dielektrikud, mis elektrivälja saadakse eelnevalt tooteks vormitud mineraalsete mõju lakkamisel säilitavad polariseerituse, olles see- pulbrite paagutamisel. Elektrokeraamiliste toodete ga püsivmagneti analoogid. Elektreedi valmistamisel valmistamisel on toormaterjalideks kaoliin, savi, jahutatakse dielektrikut, näiteks baariumtitanaati, põldpagu, kvarts, kips, kriit. Peale savide kasu- tugevas elektriväljas (nii tekib termoelektreet) või tatakse raadiokeraamiliste materjalide valmistamisel valgustatakse fotojuhtivat dielektrikut tugevas baarium-, titaan-, strontsium- jt. oksiide. Viimased elektriväljas (nii tekib fotoelektreet). Elektreete
annaabi.ee 
