(kivisöest saadav süsinik) ja lubjakiviga (kriit). Siis juhitakse sellele segule kuuma õhku, kuni jõutakse temperatuurini üle 1500 kraadi. Raud sulab ja enamik mittesoovitavaid lisandeid tõuseb selle pinnale räbuna, mis eemaldatakse. Järelejäänud rauda nimetatakse toormalmiks. See sisaldab endiselt mitmeid lisandeid, eelkõige süsinikku, kuid pärast edasist kuumusega töötlemist võib seda kallata valuvormidesse, et valmistada valumalmist esemeid nagu näiteks mootoriosi. Enamik toormalmist läheb puhastamisele, et saada sellest terast. Selleks lisatakse terasejäätmeid ja puhutakse selle pinnale hapnikku, et enamik süsinikku välja põletada. Teras on sitke ja kõva materjal, mida kasutatakse sildade, hoonete, rööbaste, torude, traadi, talade, kirjaklambrite, söögiriistade, mootorite ja masinate ehitamisel. Terasest saadakse roostevaba teras nii, et terasele lisatakse kroomi ja niklit. Roostevaba teras ei roosteta. Noad-kahvlid ja pannid tehakse enamasti
Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele võetud bessemerprotsess aastast 1856. Meetod põhines siis õhu läbipuhumisel toormalmist ,et õhus olev hapnik oksüdeeriks süsiniku ja muud lisandid. 1846 võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess ,mis oli vähem tootlikum kuid märksa parema kvaliteediga. Aastatel 1907-70 oli see meetod terase tootmiseks põhimeetod. Puhta hapniku tootmismeetodite väljatöötamine tegi võimalikuks hapnik-konverter protsessi kasutuselevõtu (1952-53 Austria). Tänapäeval on see terase hulgitootmise põhimeetodiks. Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline
Toodetakse lõõmutamise teel: a) must tempermalm – feriitstruktuuriga, saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisega (plastsem aga nõrgem); b) valge tempermalm – perliitstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (nt rauamaagiga)(tugevam, aga vähem plastsem) Terased – raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku 0,05...2,14%. Terasesulatuse meetodid: Konvertermeetod – sulatus teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus vedelast toormalmist hapniku läbipuhumisega. Martäänmeetod – sulatus ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega. Elektrometallurgia – terase sulatamine elektriahjudes, kaarahjudes või induktsioonahjudes. Terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Keemilise koostise järgi: Mittelegeerterased ehk süsiniksterased; legeerterased roostevabad terased.
Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? Select one: a. monokristallide omadused on isotroopsed b. polükristallide omadused on anisotroopsed c. monokristallide omadused on anisotroopsed d. polükristallide omadused on polümorfsed Question 13 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline materjal aitab kõrvaldada kahjulikke lisandeid toormalmist malmi tootmisel? Select one: a. räbusti b. koks c. limoniit d. rauamaak Question 14 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt Select one: a. maagist b. kütusest c. ahju voodrist d. räbustist Question 15 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Süsinik satub malmi Select one: a. aherainest b. räbustist c. maagist d
2.2Terasesulatuse põhimeetodid 2.2.1 Hapnikkonvertermeetod Pürometallurgia hapnikkonvertermeetod on kaasajal terase tootmise põhimeetod. Tööstuslikult võeti meetod kasutusele algselt 1952-53 aastal Austrias Linz-Donawitzi tehastes, millest tuleneb ka sageli kasutatav protsessi nimetus: L-D protsess. Tänu tehnilis-majanduslikele eelistele sai meetod kiire ja laia leviku, asendades martäänprotsessi. Sulatusseadme täidis koosneb 70...75% ulatuses toormalmist ja 25...30% terasmurrust (vanarauast). Konverter koosneb terasest väliskestast ja aluselisest tulekindlast materjalist, milleks on magnesiidist või dolomiidist valmistatud vooder. Kuna aluseline vooder võimaldab kasutada räbustina lupja ja tekkivat aluselist räbu, siis on sellise voodriga konverteris võimalik peaaegu täielikult eemaldada P ja S. Puhta hapniku kasutamine lisandite ja süsiniku oksüdeerimiseks tagab terase minimaalse lämmastikusisalduse toodetavas terases.
Neil on üle 1000 liigi ja saab segada teiste puidu liikidega. METALLID 1. Kuidas metallid jagunevad? Must- ja värvilised metallid. 2. Kuidas mustmetallid jagunevad? MALMIKS toodetakse malmi kõrgahjudes ja malmist saadakse 75% rauamaaki. 3. Kuidas malm jaguneb? 1)VAHUMALM põhiliselt on toodetud vahumalmist valatud. 2)TOORMALM valge, musta pinnaga. 3)ERIMALMID ehituses vähekasutatav. 4. Kuidas saab eraldada valumalmi toormalmist sisu poolest? Valumalmis on süsiniku struktuurimuutused. Valumalm on hallikas ja toormalm valge. 5. Milleks kasutatakse toormalmi? Toormalmi kasutatakse TERASE TOOTMISEL. 6. Kuidas jagatakse teraseid? Jagatakse 3 gruppi: a) GARANTEERITUD MEHHAANILISED OMADUSED. b) GARANTEERITUD KEEMILISED OMADUSED c) GUPIL ON MÕLEMAD OMADUSED. 7. Mis on legeerimine? Legeerimine on vääristatud mõne teise metalliga, mis muudab terase veel tugevamaks. 8
fosfor, muudavad hapraks. Tõmbetugevus on survetugevusest mitmeid kordi väiksem. Tõmbet. 200 N/mm2, survet. 750 N/mm2. Jaguneb: 1. Valumalm e. hallmalm,kasutatakse valatud toodete puhul, haudepotid, malmvannid, radiaatorid) 2. Toormalm e. valgemalm, kasut. terase tootmisel. 3. Erimalm, ei kasutata ehituses. TERAS saadakse toormalmist, võrdselt tugev kõigis koormustes. Otstarbe järgi: A kontrollitud mehaanilised omadused B kontrollitud keemilised omadused C kontrollitud nii meh. Kui keem. Omadused Legeerterased lisatakse vääristav metal nickel, kroom, mangaan, vask. Korrosioonikindlamaks. Margid: CT", Tõmbetugevus N/mm2 VÄRVILISED METALLID: Alumiinium kõige kergem, erimass, 2,7 g/cm3, ei ole väga tugev, liistud, ripplae detailed.
Kui süsinikusisaldus on alla 0,05%, on tegemist praktiliselt puhta rauaga ehk tehnilise rauaga (kasutatakse elektrotehnikas). Tehniliselt puhast rauda tuntakse armkorauana. See nimetus ARMCO on lühend USA firma American Rolling Mill Company nimetusest. Terasesulatuse põhimeetodid: 1) Konvertermeetod – sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus – konverteris vedelas toormalmist hapniku läbipuhumisega. 2) Martäänmeetod – sulatus toimub ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust (vanaraud) rauamaagi lisamisega. 3) Elektrometallurgia – teras sulatatakse elektriahjudes, kaarahjudes või induktsiooniahjudes. Saadakse kõrgkvaliteetsed süsinik-ja legeerterased. Sulatusahjudes saadakse malmist esmalt toorteras, mis sisaldab tunduval määral vedelas
Malm on habras metall. Seda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude ja lööke. Toormalmid. Toormalmi nimetatakse ka valgeks malmiks, sest tal on hele murdepind. Malmis olev süsinik on rauaga ühinenud. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Toormalmi kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks vähe. Toormalm on hapram, kui valumalm. Erimalmid ehk ( rauasulamid ). Ehitustehnikas kasutatakse neid vähe. 4.3. Terased Terase tootmine. Terast toodetakse toormalmist või vanarauast. Terast tootes vähendatakse metallis tunduvalt süsiniku ja teiste kahjulike ühendite sisaldust. Terase omadused. Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbkatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Legeerterased sisaldavad lisaks rauale ja süsinikule legeerivaid (vääristavaid) lisandeid. 47 Enam kasutatavad lisandid on:
annaabi.ee 
