energiajulgeolek. ❖ uraani 50 aastaks Keskkonnaprobleemid ❖ Keskkonda sattuda võiv radioaktiivne saaste. http://ajaluguminusilmad.blogspot.com.ee/2014/12/tsern oboli-katastroof.html Kütused ❖ Uraanil põhinevad kütused ➢ metallilised kütused ➢ uraanimetallil põhinev kütus ➢ plutooniumoksiidil põhinev kütus ➢ keraamilised kütused ➢ vedelkütused ❖ Tooriumil põhinevad kütused ❖ Vesinikul põhinevad kütused Kütteväärtus ❖ 1kg tuumkütust - 67700 gigadžauli ❖ 1kg põlevkivi - 9,2 gigadžauli Video https://www.youtube.com/watch?v=VJfIbBDR3e8 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumk%C3%BCtus http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=99 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=108 http://mobile.dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31032/kasutatud_tuumktus_ja_tuumktuse_tskkel.html http://xn--pik-nna.xn--fsika-kvaa.ee/index
Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38. laiuskraadi. Selle konflikti mõjusid on tunda ka tänapäeval, sest 1953. aasta vaherahuga jäi Korea riik jagatuks: põhjas on jätkuvalt diktaatorlik Põhja-Korea, kus ei kehti inimõigused ega muud vabadused ning lõunaterri-tooriumil asetseb Lõuna- Korea, tunduvalt läänelikum ja liberaalsem riik. Sarnaselt Koreaga toimus sõjaline konflikt Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel, mida toetasid vastavalt NSVL ja Hiina RV ning lõunat Ameerika Ühendriigid kartuses, et olukorra ignoreerimise tulemusena võib saada teisteski Kagu-Aasia riikides võimule kommunistlikud diktatuurid. Aastatel 1964-73 kestnud sõda kujunes eriti veriseks ning julmaks. Ühendriikide püüdlused olid lõpptulemusena asjatud, sest
Tuumaelektrijaamad toodavad 16% maailma elektrist. 6 4 TULEVIKU TUUMAELEKTRIJAAMAD Hetkel töötatakse välja uusi neljanda põlvkonna tuumalõhustumise reaktoreid, mis lubavad olla palju puhtamad ja ohutumad kui praegused. Termotuumareaktorid, mis on veel väga varajases arendus faasis, eemaldavad või vähendavad probleeme, mis seostuvad tuumalõhustumise reaktoritega. Mitmed riigid on alustanud tooriumil põhinevate tuumaelektrijaamade välja arendamist. Toorium on neli korda levinum maakoores kui uraan. Maakoores peaks olema piisavalt tooriumi, et täita praegust energia vajadust tuhandeteks aastateks. 7 KOKKUVÕTE Tuumaelektrijaamad on veel lapsekingades, aga kunagi kui tuumaenergia edasi areneb usun, et see muutub fossiilkütusetele heaks alternatiiviks. Kõige rohkem potentsiaali näen ma termotuumaelektrijaamades, sest nendega ei kaasne nii suurel hulgal radioaktiivseid jäätmeid
Kasutatud allikad 1. https://www.vkg.ee/aastaraamat2016/#keskkonnategevus 2. http://epl.delfi.ee/news/eesti/uleujutus-ahvardab-keskkonnaohuga?id=50961391 3. http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-keskkonnasober-leonardo-dicaprio-jagas-ka adrit-kohtla-jarve-polevkivikaevanduse-reoveest?id=75111739 4. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohtla-jarvel-laks-viru-keemia-grupi-terri tooriumil-polema-tuhi-olimahuti?id=78442515 5. http://www.maves.ee/Projektid/2004/OJRK_aruanne_nr_3116.pdf 6. https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi_poolkoks 7. http://pr.pohjarannik.ee/?p=7487 8. https://www.vkg.ee/est/kontsern/aruanded/aastaraamatud 9. https://et.wikipedia.org/wiki/Fenoolid 11
9) Keskkonnasaaste radionukliididega. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust. Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Looduslikud radioaktiivsed isotoobid on kaaliumil, raadiumil, radoonil, tooriumil ja uraanil. Tuumareaktsioonide tagajärjel tekib uraani jagunemise jada, mis sisaldab väga radioaktiivseid vaheastmeid, mis lõpuks muutuvad stabiilseks pliiks. 10) Nimetage geosfääri põhilised osad ja näidake skemaatiliselt maa siseehitust. Maakoor (Maa 15-70 km paksune tahke välimine osa), ülemised ca 4km on tavaliselt settekivimid, seejärel kuni 25km sügavuseni tarde ja moondekivimid ja kuni 70km sügavuseni basaldikiht. Maakoor on kõige õhem ookeanite põhjas
Kuid ka Eesti maavarade hulka kuulub arvestatav hulk uraaniresurssi. Nimelt sisaldab diktüoneemaargilliit ehk meie teine põlev kivi uraani 20 -1000gr/tonnis. Üksnes Toolse fosforiidimaardlas arvatakse seda olevat kokku 27000 t. Lisaks on teda ka fosforiidis endas 0,2-0,4 milj. tonni. Üksnes Kabala kaeveväljal leidub seda 11000 t ümber. Veelgi enam leidub uraani P-Eesti graniidis,kus selle sisaldus küünib kuni 1kg/t kohta ja tooriumil kuni 3kg/t. Kuid hoolimata kohatisest küllalt kõrgest sisaldusest on käesoleval ajal mõistlikum juba rikastatud uraani kontsentraadi sissevedu. On oluline,et uraani enda hind moodustab ca 5% toodetava elektri hinnast, olles ühe kütuse osana, mis moodustab elektri hinnast kuni 10%. Seega isegi uraani hinna kahekordistamine tõstab elektri hinda vaid 3-4%. CANDU 6 tüüpi 750MW reaktor kulutab aastas 113t tuumakütust
4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas. 5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri- tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.1.Sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2
4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas. 5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri- tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.1.Sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2
Eesti ja Venemaa vahelistel vedudel 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine 151 arvestatakse tavaliselt Eesti piires toimuva veo eest veotasu eurodes, Vene Föderatsiooni terri- tooriumil toimuva veo eest aga USA dollarites. Raudtee tariiipoliitika on erinevate koeitsientide kasutamise tõttu keerukas. Üldjuhul on tariif seda odavam, mida rohkem kaubatonne vagunisse laaditakse. Vedudel naaberriikidesse (Läti ja Venemaa) tasub veo eest Eesti territooriumil kauba
annaabi.ee 
