vana ja uuema muusika vahel" Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1775 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester nii väljendati pahatahtlikkust Galilei suhtes. Aastal 1581 asus 17-aastane Galilei isa soovil Pisa ülikooli meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotetese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini
huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ja avaldas poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast. Haridustee Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koos koduõpetajatega. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei 1575. aastal Vallombrosa kloostrikooli. Talle meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale see ei sobinud. Kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda tagasi. 17-aastane Galilei asus isa soovil Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Galilei tegi järelduse, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega. Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima matemaatikaloengutel
Haridustee Nagu sellel ajal kohane oli ka Galileo õpetaja algselt isa. Ta kasutas vahel laste õpetamiseks koduõpetajate abi. Isa soovis Galileole paremat haridusteed ja pani ta 1575.aastal Vallombrosa kloostri kooli. Kuna mungalik eluviis hakkas Galileole meeldima, astus ta noviitsina Vallombrosa ordusse. Kuna isale Galileo käitumine ei meeldinud, siis silmahaiguse tõttu viis ta Galileo kloostrist minema ja tagasi ei toonudki. Galileod õpetasid edasi sama ordu mungad. Tänu isale jäi Galileole külge märk, mis tähendas ordust välja visatud munka. Meditsiini hakkas Galilei õppima 1581. aastal Pisa Ülikoolis, olles ise alles 17 aastane. Sinna kooligi suunas teda isa. Galileole aga meeldis arstiteadusest rohkem vaielda Aristotelese ideede üle. Sellest ka tema mõte kummutada Aristotelese idee, et raskemad kehad kukuvad maapinnale poole kiiremini kui kergemad kehad. Näiteks võttis ta raheterad
muusika vahel" (1581). Haridustee Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1575 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester nii väljendati pahatahtlikkust Galilei suhtes. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei isa soovil Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese
mees, kes peale muusika, huvitus muusikateooriast ja matemaatikast. Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1575 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester. 1581 aastal, asus seitsmeteistaastane Galilei, isa soovil, Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast, aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine, kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini, kui kergemad:
Ma armastasin teid kord. OPHELIA: Tõepoolest, prints, te veensite mind selles. HAMLET: Ilmaasjata; voorust ei anna vana tüve külge pookida, ilma et kõrvalmaitset jääks. Ma ei armastanud teid. OPHELIA: Siis seda rängem on mu pettumus. HAMLET: Mine kloostrisse; miks peaksid saama patuste sigitajaks? Ma isegi olen keskmiselt süütu, aga ometi võin ennast süüdistada sihukestes asjades, et oleks parem, kui mu ema poleks mind ilmale toonudki. Olen väga uhke, kättemaksuhimuline, auahne; mul on varuks rohkem patte kui mõtteid nende põhjenduseks, kujutlusvõimet nende kujundamiseks või aega nende kordasaatmiseks. Mis peaks minusugustel sellidel siin maa ja taeva vahel ukerdada olema? Me kõik oleme viimased kelmid, ära usu ühtegi. Kebi aga kähku kloostrisse. (Järsku.) Kus su isa on? OPHELIA: Kodus, mus isand. HAMLET: Lase ta luku taha panna, et ta kusagil mujal lolli ei mängiks.
Niisugused imelikud püksid olid need. Muidugi, igapäevases elus saadi nõnda ilusasti läbi, aga hoopis keerulisemaks muutus asi pidulikkudel ja pühalikkudel silmapilkudel. Sest kuis sa seisad, näiteks, käed taskuis, kui tahad teistele uut testamenti ette lugeda või lauluraamatust ette laulda! Ja seda Vainukägu tahtis, eriti laupäevaõhtuti, sest tema vanemate ja ka tema enda palavam soov oli saada kord pastoriks, vähemalt köstrikski. Viimase elukutse unistus ta õieti siia oli toonudki. Isa oli nimelt kodu ajalehest lugenud härra Mauruse kuulutust, et tema esimese järgu õppeasutises valmistatakse ette kõigile ametitele, nõnda siis muidugi ka köstriametile, ja sellepärast tõigi ta poja siia, et tast saaks inimene, kes laulab ja mängib kogudusele. Seda laulmist see Vainukägu nüüd laupäevaõhtuti siin harjutaski. Härra Voitinski peal asuv Sikk oli pisut teist tõugu mees. Temal olid pehmed, valged juuksed ja