· Marx ja Engels avaldasid 1848. Aastal raamatu ,,Kommunistliku partei manifest", mis võttis kokku nende vaadete põhisisu · Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ehk proletariaat ja kapitalistid lepitamatud vaenlased · Uue ühiskonna rajamiseks tuleks: o Töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur o Kuulutada toomisvahendid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile · Nende abinõude rakendamisel oleks võimalik üles ehitada tulevikuühiskond, kus pole vastuolusid UTOPISM/SOTSIALISM · SOTSIALISM · Kiire majanduslik areng, eelkõige tööstuse edenemine, muutis 19. Sad olulisest ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusid · Süvenes varanduslik ebavõrdsus ja seetõttu hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis
toodavad ühiskonnaliikmed ise,raha ei kasutata või on vähetähtis,tööjaotus on vähearenenud,töömeetodid ja toomisvahendid on algelised,vähene kaubavahetus,teadmiste ja oskuste parandamine põlvest põlve toimub traditsioonide järgi;turumaj-nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul määrab ressursside kasutamise, vaba konkurents ressursside kasutamise eesmärgil,
} Kõrgklassi esindajad panevad toime kuriteo juhul kui (a) neil on võimalus saada ebaseaduslikku kasu; (b) neil puudub moraal. } Kuritegevus on vaesuse funktsioon. } Majandussüsteem suurendab inimeste ebasoodsas olukorras olemist, ning suurendab nende kalduvust kuritegevusele. } Peaaegu iga kuritegu kaob ära, kui ühiskond läheb üle kapitalismilt sotsialismile. Ralf Dahrendorf (1929-2009) } Marx: eristada saab kahte klassi: kapitalistid (kes omandavad toomisvahendid) ja proletariaat (töölisklass). } Dahrendorf: töölisklass ei ole homogeenne grupp. Töölised jagunevad gruppideks ja igal grupil on omad huvid, mis ei lange ilmtingimata kokku teiste gruppide huvidega. Dahrendorfi konfliktiteooria } Iga ühiskond igal ajamomendil läbib muutusteprotsessi; sotsiaalsed muutused on kõikjal } Igas ühiskonnas igal ajamomendil väljendub konflikte; sotsiaalne konflikt on kõikjal }
Protsesside pidevus Majpr seotus Tasakaalukäsitlus majandusteoorias Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: • bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja kulud on võrdsed); • Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel). Stabiilne tasakaal taastub pärast kõrvaltoime lakkamist. RESSURSID: olemus, jaotus, kasutamine. Millest saab midagi teha ? Tööjõud Toomisvahendid (kapitalikaubad) Loodusvarad Ettevõtlikkus Informatsioon Raha ? (ei käsitle antud kontekstis ressursina, see on pigem vahend mis vahendab) Tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt potimaalsusprintsiipi: püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahulda tema vajadusi parimal viisil. Saab rakendada kahel viisil: Püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressursside juures
Keskkonnas, kus töö on võõrandunud, kus inimesi sunnitakse eelistama omakasu ühiskasu asemel, murdub sotsiaalne solidaarsus, mis tekib ühiste eesmärkide nimel tehtava loomupärase koostöö näol. Lisaväärtusteooria Vaid töö määrab toote väärtuse. ,,Väärtus on lihtsalt tardunud tööaeg, lihtsalt asjastatud töö..." (Kapital) Hind = tooraine/vahendid + palk + lisaväärtus KOGU väärtuse loob töö. Kapital ei tee tööd. Kuniks toomisvahendid on eraomanduses, on teistelt tööjõu ostmine ekspluateerimine. ,,Tööline töötab kapitalisti kontrolli all, kellele kuulub tema töö. Kapitalist jälgib, et töö toimuks korralikult ja et tootmisvahendeid kasutataks otstarbekalt, niisiis, et ei raisataks toormaterjali ja et hoitaks tööriistu, st et neid kulutatakse ainult niipalju, kui seda nõuab nende kasutamine töös. Teiseks aga: produkt on kapitalisti omand, mitte otsese tootja, töölise oma... Alates hetkest, kus ta
annaabi.ee 
