......................................................11 3. 16 Paranduskoefitsent...........................................................................................................12 Allikad.......................................................................................................................................15 Sissejuhatus Otsustasin teha äriplaani ilusalongi kohta.Ma olen kaua mõelnud, millega ma tulevikus tegeleda tahaksin ja alati on mõtted läinud maniküüri, juuksuri või kosmeetiku peale.Ma olen hobikorras teinud näiteks oma emale maniküüri, pediküüri ja ka jumestust kui sellist, ja mulle meeldib see.Ma kavatsen kindlasti minna kuskile neid ameteid õppima. 3.1 Tootekirjeldus Minu ettevõte asub Harjumaal Põhja-Tallinnas. Korter on eelnevalt olemas. Korter on läbi kahe korruse. Esimesel korrusel on juuksurisalong ja teisel korrusel maniküür. Lisaks protseduuride ruumidele on seal ka personali ja ooteruum
teiste mikroorganismide levikut. 3. Tööruumides peab olema kesk-, elektriküte või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. 3.3. Ohutusnõue on loogiline. Tööruumides peab olema temperatuur, mis oleks nii töötajatele kui ka- klientidele komfortne (piirnorm on 18-25 kraadi sooja). Küttekolle asukoht tööruumidest väljas on vajalik selleks, et kütmine ei ohustaks inimesi. 4. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. 4.4. See on väga vajalik iluteeninduses, sest ilma veeta ei saa midagi pesta, koristada jne. Näiteks kuidas saab juuksur kliendi pea pesta, kui ei ole sooja vett ja kanalisatsiooni. 5. Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Juhul kui juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuse ettevõte asub elamus ning töökohtade arv on üle kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, kusjuures heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale. 5.5
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
teenindus on samalaadne, sageli on iseteenindus; informatsioon toodete ja hindade kohta on hästi nähtav; hinnad ei ole kõrged; interjöör on lihtne; teenindusliin on lihtne. Tavaliselt saab toitu valida ja selle eest tasuda iseteenindusleti juures. Mõnes kohas pakendab tellitud toidu teenindaja ja paneb selle kandikule. Klient võtab ise toidu kaasa või viib lauda kandikuga. Kasutatud nõud viib ka klient ise ära kärusse või selleks mõeldud lauale. Iga ettevõttekett arvestab kindlat kliendirühma. 6 Klientideks on tavaliselt lapsed ja noored, pikamaa-autojuhid, bussijuhid, autodega reisijad, turistid. Tooted arvestavad klientide soove ja vajadusi. Üle maailma levinud toitlustusettevõtete kettides on toitude valik ja teenindus lihtne
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
koht) peab vastama kehtivatele tervisekaitsenormidele ja -eeskirjadele. 23 6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja nende alused peavad olema betoneeritud või asfalteeritud. Väiksed prügiurnid paigutatakse iga hoone juurde. 6.6. Pimedal ajal tagatakse õuealadel kunstlik valgustus. 6.7. Maa-ala peab olema eeskujulikus korras ja puhas ning muru niidetud. Laagri maa-alal ei ole lubatud põletada olmeprügi ja prahti laagri toimumise ajal. 7. Nõuded ruumidele (hoonetele) 7.1. Hoonete paigutus maa-alal peab tagama igale eluruumile soodsad valgustus- ja insolatsioonitingimused. 7.2. Tervishoiuruumil peab olema eraldi sissepääs. 7.3. Laagri ruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud laoruumid,
................................................. 685 51. Käelised oskused ...................................................................................................................... 699 6 51.1 Vabade hingamisteede käsitlus .......................................................................................... 699 51.1.1. Aspireerimine neelust ................................................................................................. 699 51.1.2. Ventilatsioon hingamiskotiga ..................................................................................... 701 51.1.3. S-toru ehk suuneeluavaja ja ninaneeluavaja ............................................................... 705 51.1.4. Combitube ja Easytube............................................................................................... 708 51.1.5. Kõritoru ............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
