· ETRUSKID SATUVAD ROOMLASTE VÕIMU ALLA JA 1. SAJANDIKS EKR ON NAD SEGUNENUD · ETRUSKI KEELT KIRJUTATI KREEKA TÄHTEDEGA · SEDA OSATAKSE LUGEDA, KUID EI SAADA ARU · ILMSELT ON TEGU MINGI KAUKAASIA KEELKONNA KEELEGA · TEKSTE ON PALJU, KUID NEED ON LÜHIKESED · ETRUSKI KULTUUR MÕJUTAS TUGEVASTI ROOMA KULTUURI · ROOMLASED ON ETRUSKIDELT ÜLE VÕTNUD GLADIAATORITE MÄNGUD, ÜMMARGUSED HAUAKAMBRID JA PUNASE RANDIGA TOOGAD ÜLIKUTEL · ÜLE VÕETI KA ETRUSKIDE ELUMAJA ESIALGNE KUJU · ETRUSKI LINNAD OLID EHITATUD JUBA ARHAILISEL AJASTUL KORRAPÄRASE PLANEERINGUGA · TÄNAVATEL OLI KIVIPLAATIDEST KATE, ON LEITUD KA KANALISATSIOONI JÄLGI · LINNU ÜMBRITSESID KÕRGED HAMBULISED KIVIMÜÜRID · ETRUSKID PÖÖRASID SUURT TÄHELEPANU MATMISKOMMETELE · KÕIGE ISELOOMULIKUMAD OLID ÜMMARGUSE PÕHIPLAANIGA HAUAKAMBRID TUMULUSED
tollal pikendasid allapoole põlve. Kõige rohkem muudatusi toimus roomlaste toogaga, mille eelkäijateks olid olnud kreeka himation ja etruski tebenna. Tooga kandmine sai alguse 6.sajandi paiku 22 ning esialgu kanti seda niudevöö, hiljem aga tuunika peal. Kuigi esimesed villasest kangast lõigatud ovaalsed toogad olid veel küllalti väikesed, võtsid need vähehaaval üha suuremaid mõõtmeid. Selle riideeseme enesele selgasaamine ja korrapärastesse voltidesse sättimine nõudis ilmtingimata orja abi. Naised, orjad ja võõramaalased ei tohtinud toogat kanda. Nõndaviisi saigi toogast reglementeeritud rõivas, mille kandmisõigus oli ainult Rooma riigi meeskodanikel.Nagu tuunika, nii ka tooga kaunistused, lõige ja värv sõltusid
tollal pikendasid allapoole põlve. Kõige rohkem muudatusi toimus roomlaste toogaga, mille eelkäijateks olid olnud kreeka himation ja etruski tebenna. Tooga kandmine sai alguse 6.sajandi paiku 22 ning esialgu kanti seda niudevöö, hiljem aga tuunika peal. Kuigi esimesed villasest kangast lõigatud ovaalsed toogad olid veel küllalti väikesed, võtsid need vähehaaval üha suuremaid mõõtmeid. Selle riideeseme enesele selgasaamine ja korrapärastesse voltidesse sättimine nõudis ilmtingimata orja abi. Naised, orjad ja võõramaalased ei tohtinud toogat kanda. Nõndaviisi saigi toogast reglementeeritud rõivas, mille kandmisõigus oli ainult Rooma riigi meeskodanikel.Nagu tuunika, nii ka tooga kaunistused, lõige ja värv sõltusid
triumviraadi riigi valitsemiseks. Astunud hiljem Caesariga võitlusse võimu pärast, kaotas ta Oharsalose lahingus ja põgenes Egiptusesse, kus ta tapeti 48. aastal e.m.a. · Plebeid (lk 125) vanimas roomas nimetati nii mittetäieõiguslikke kodanikke, kes oli küll vabad, kuid ei võtnud osa poliitilisest elust. Visa võitlusega saavutasid plebeid III sajandil e.m.a. patriitsidega võrdsed kodanikuõigused. · Toogad (lk 125) muistsete roomlaste pealisrõivas, mida hakati kandma täisikka jõudmisel. Tooga oli pikk villane kangas, mis heideti keha ümber alates vasakust õlast, jättes vabaks parema käe. · Sulla, Cornelius (lk 136) Rooma väejuht ja riigimees. Saavutanud võidu Pontose kuninga Mithridatese üle, tuli tagasi Itaaliasse. Pärast aastapikkust ägedat kodusõda vallutas Rooma,
arenenud majandusega maad. Peamine keel seal oli kreekam keel. Kõik püsis rooma võimu all. Seal olid kõige jõukamad alad. Kõrgelt arenenud kultuur. Ladina keel levis seal kandis vähe. See oli kasutusel ainult riigivalitsemises ja õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud. 2. lääneprovintid seisused 1. Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi ametnikud. Väliseks tunnuseks oli punase triibuga toogad 2. ratsaniku seisus - Jõukad rooma kodanikud (kaupmehed,kohtunkud,rahandus ametnikud) sõjakorral teenisid ratsaväes. 3. proletaarid vaesed rooma kodanikud,(talupojad,käsitöölised,rentnikud) 4. orjad moodustasid rooma põhilise tööjõu orjandus kõige rohkem orje saadi sõja vangidena, kes müüdi oksjoitel maha. Vabariigi aegne rooma õigus lubas ka tava inimest orjaks müüa.(võlgade tõttu, isa võis nad ära
territoorimul, need võisid toimida ka nagu mõisad. Suur osa kultuurist oli ,,imporditud ja kohandatud" välismaalt, nt vana-kreekast. Roomlaste päris oma leiutised olid ristvõlvid ja kanalisatsioonisüsteem (ja akveduktid). Elustiil oli hedonistlik. Pered olid mehekesksed (patriarhaalsed), samas perekond oli väga tähtis liit ja kõik kes sinna kuulusid oli tähtsad. Orjandus oli tavaline, pea 25% rooma elanikest olid orjad. Riietus rääkis väga palju seisuslikust kuuluvusest (toogad, jalatsid, stoogad). Argiroogadeks olid sai, oliivid, salat, juust, pähklid külm liha (tavaliselt pidudest ülejäänud), vein (iga söögikorra juurde pmst) jne. Piduroad oli loomulikult uhkemad. Muuseas levinud oli rivaali (ükskõik mis alal) mustamine, öeldes, et ta joob liiga palju veini alkohooliku maine oli väga kardetud ja efektiivne. Kunstiteosed hakati tellima, saavutas lisaks varem valdavalt religioossele tähendusele nüüd ka lihtsalt meelelahutusliku tähenduse. Jällegi
annaabi.ee 
