..........................3 1.4.2Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed..................................3 1.4.3Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi................................................................4 1.4.4Teeme uuritavate katsekehade eskiisjoonised............................................................................4 1.4.5Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega.........................4 LISAD........................................................................................................................................................5 1 KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1.1 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Leitud tiheduste võrdlemine kirjanduses toodutega. 1.2 Töövahendid
sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed. Mtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Tulemused 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³
3. 56,16 12,36 6,04 14237 39,1 2,7*10³ 4. 24,59 - 24,59 7752,41 60,8 7,8*10³ 5. 23,81 14,22 26,78 7670,9 64 8,3*10³ 6. 25,5 39,65 7,94 8027,94 62,8 7,8*10³ 3. Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4. Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5. Võrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjelduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7*10³ kg/m³ MESSING - 8,5*10³ kg/m³ VASK - 8,9*10³ kg/m³ TERAS - 7,9*10³ kg/m³ Tõdesime tehtud töö käigus, et ette antud tihedused tuntud materjalidel sarnanesid piisavalt meie väljaarvutatud tulemustele.
-⁶ 0³ Alumiinu 21,55 29,98 1,35*10 30,2 7,84*1 m -⁶ 0³ Messing 23,80 14,21 26,79 2,44*10 63,8 2,77*1 -⁶ 0³ 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. Mida tihedamn on keha seda raskem ta on näiteks teras. Mida õhem ja mitte nii tihe materjal seda kergem ja rohkem vastab ta paintusele. Samas ei saa olla kerge materjal habras, kui saab olla samatugev. Võrreldes kaalude poolest on vask kõige kergem. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ 4.
Rõngas 28,1 6,2 6 14159,2 39,2 2,76 x 103 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. (tabelis kõige parempoolsem rida D (kg/m3) 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. (Pikem Silinder) (Risttahukas) (Kera) (Keskelt tühi silinder) (Silinder) (Rõngas) 5.Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Järeldus: Antud kehade tihedused vastasid, meie poolt arvutatud tiheduste tulemustega.
Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 24,50 7700,11 60,75 7,89 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,01 kg/m3 Katsekeha nr.2. d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 23,77 14,24 26,69 7634,58 63,9 8,40 * 103 Kirjanduses toodu: Messing 8,5 * 103 kg/m3
V = Sp(h) kus V – ruumala Sp – pindalade vahe ja h – kõrgus Kera: 3 V= kus V – ruumala ja r3 – raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a – külg b – külg ja h – kõrgus 6. Järeldused: Töö tulemus: Alumiinium- 2789,7 kg/m³ Vask- 8978,1 kg/m³ Teras- 7825,9 kg/m³ Messing- 8436,8 kg/m³ Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m Hinnang töö tulemustele. Saadud tulemused on ootuspärased, kohati esineb väikseid erinevusi, aga see tuleneb arvutamise täpsusest.
h – keha kõrgus Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103kg/m³ VASK - 8,9·103kg/m³ MESSING - 8,5·103kg/m³ TERAS - 7,9·103kg/m³ Katsekeha Matrejal: d1(mm d2(mm h(mm) V(mm2) m(g) D(kg/mm3) ) ) Alumiinium 21,54 29,92 10902,92 30,4 2,788*10-3 (kg/mm3)
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokk...
03 6. teras 25,46 39,68 7,98 8,06 × 10 62,75 7,78 × -6 103 6) Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekeha materjalidega kirjanduses toodutega. Võrdlused tõime välja tabel 2-s. Tabel 2 Tiheduste võrdlus Materjal Tihedus Katse nr Meie leitud Raamatu Raamatu raamatust materjali tihedus tiheduse ja tiheduse ja kohta meie leitud meie leitud
Keraamiline tellis 2098,5 Normaalbetoon 2393 Lehtklaas 2429 Graniit 2510 Lubjakivi 2580,8 Teras 7185 6. Järeldus Graniidi keskmiseks tiheduseks tuli 2646 kg/m3 kirjanduslik on aga vahemikus 2550...2700 kg/m³ Keraamilise tellise keskmiseks tiheduseks tuli 1804,9 kg/m3 kirjanduslik on aga vahemiksu 450-2000 kg/m³ Laboris saadud tulemused on ligilähedased võrreldes kirjanduslikes allikates toodutega. 7. Kasutatud kirjandus http://www.sakret.ee/userfiles/downloads/Betoon_krohvid_jm_materjali_ope.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/EHM3500__1_2012.pdf
.......................6 1.4.2Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed............................6 1.4.3Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi..........................................................6 1.4.4Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise...............................................................................7 1.4.5Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega...................7 1.5Veaarvutused....................................................................................................................................8 2.MEHAANILINE ENERIGA...........................................................................................................11 2.1Töö eesmärk...................................................................................................................................11 2.2Töövahendid................................
Ma arvan,et see oli sellepärast,et ta ei tatnud rahvale lihtsalt seda rõõmu pakkuda. 16.oktoobri hommikul 12.15 hukati Marie Antoinette. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Rahva kõrist tuli mürisedes rõõmuhüüd"Elagu Vabariik". Surnukeha asetatakse kirstu ja see jäi vahepeal matmata,surnuaiale seisma,sest arvati,et üheainsa inimese pärast hauda kaevata oleks liiga kulukas.Oodati uusi varusid.Kui kuuskümmend tükki koos oli,siis vistakse Marie Antoinette kirst koos hiljem toodutega ühishauda.Selline oli graatsia ja hea maitse kuninganna kurb saatus. Marie Antoinette läks ajalukku pealiskaudse, nõrga, endale vabadusi otsiva ja rumalana, vaid rojalistid, kes nägid teda märtrina, arvasid temast teisiti. Kokkuvõte Seda raamatut lugedes sain teda palju uut ja huvitavat,ajaloolise isiku Marie-Antoinettie koht.Näiteks seda,et ta oli Prantsusmaa kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I tütar.
aastatel Tsehhoslovakkia ja Ungari), ning riike, kus see on suhteliselt ebaühtlasem (Itaalia, Prantsusmaa). (WIID, 1999) Siirderiikides oli siirdeperioodi alguses tulujaotus küllaltki erinev (vt. tabel 1). Seetõttu pakub huvi, millised muutused on siin edaspidi toimunud. Tabelis 2 toodud Gini indeksid on arvutatud tuludetsiilide põhjal, seetõttu ei ole need näitajad otseselt võrreldavad eelmises tabelis toodutega (samade andmete põhjal arvutatud Gini indeksi väärtus on siin väiksem). Tabelist võib välja lugeda nii stabiilsust (Ungari, Valgevene, Rumeenia, Leedu) kui ka riikide konvergentsi. Tsehhi ja Slovaki vabariigile on iseloomulik tulujaotuse ebaühtlustumine, Eestile ja Bulgaariale aga ühtlustumine. Vaid Poolas, kus ka perioodi alguses oli tulujaotus keskmisest ebaühtlasem, on see veelgi süvenenud. Riikidevaheliste erinevuste vähenemine
Järgnevalt toodud algandmed. 10 Mõnes firmas säilitatakse täielikku ligikaudsete mahtude hinnakirja. See tagab küll kindla hindamisaluse, kuid on küsitav, kas kõik või vaid suured firmad suudavad majanduslikel kaalutlustel koostada ja kasutada, säilitada ning uuendada selliseid andmeid. Kui soovitud vaheseina tüüp pole teada või kui erinevate seinte osakaalud on sarnased analüüsi aluseks olevas näites toodutega, võib kasutada kas keskmist ühikmaksumust või osakaalu: Ühikmaksumuse 22.32€ puhul saame konstruktiivelemendi 3500€/m2-se mahu jaoks kogumaksumuse 78,120€; mis 3100m2-se põrandapinna puhul annab elementmaksumuseks 25.20€/m2-le. Kui aga erinevat tüüpi vaheseinte osakaalud on oluliselt erinevad, tuleb kasutada juba individuaalset ühikmaksumust. Kui maksumused on siiski väga erinevate osakaaludega, tuleb vältida väärandmete kasutamist: näiteks
annaabi.ee 
