enamuses tegelikult ei tehtud. Väga palju oli tööde ajal spikerdamist või nihverdati kuidagi teistmoodi töö ära. Väga palju raisati tunni aega mõttetu lobaga või siis korraldati igasuguseid koerustükke. Näiteks ujutati klass ühel korral üle kontrolltöö ajal, toodi kärbseid klassi või pandi klass kärbselinte täis. Samuti juhtus ette ka plahvatusi (täpsemalt magneesiumplahvatus õpetaja Toodri nina all.) Koolil oli ka mitmesuguseid tavasid. Õpilased pidid kõik kandma punast koolimütsi ja ülikonda. Iga hommik algas ühise lühikese palvusega, kus kõik kooliõpilased kogunesid saali. Seal lauldi ja direktor pidas igahommikuse kõne. Koolis ei tohtinud väiksemates klassides kanda juukseid seitlis.
tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi,
igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu
monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult
venelaste poolele. Kui Jaak Virve juurde läks, leidis ta eest ainult ühe, kurva näoga naise see oli Virve ema. Virve ema rääkis, et Virve on kadunud. Jaak läks Pukspu tüdrukut otsima. Sirkel suundus kõigepealt Laulasmaal asuva Pukspude suvekodu poole. Kui ta sinna jõudis, nägi ta, et kedagi ei ole seal. Jaak läks küsima naabritelt, et äkki pole nemad seal kedagi näinud. Naabriteks olid seal Tooder ja Toodri poeg, Aabram. Nad rääkisid, et nad pole kedagi näinud seal liikumas ning, et nad suunduvad väikese paadiga Rootsi poole, kuigi on suur tõenäosus, et nad surevad, lähevad nad siiski, sest kui jumal tahab, siis nad jäävad ka ellu, kui ei taha, siis ei jää. Jaak sõitis Jalgrattaga tagasi Tallinnasse Pukspude kojju. Pukspu perenaine ütles, et ta oli leidnud Virve kirja. Kirjal oli seisnud, et nad olid sõitnud koos oma sõbranna perega Rootsi
õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada. Tal kästi lahkuda.
Toodeti ja paigaldati nn suuri järvepoisid, nn väikesi järvepoisid jne. Tulepoid on varustatud kindla karakteristikuga märgutulega, mis 20.saj. esimesel poolel oli valdavalt atsetüleengaasil toimiv latern; tänapäeval saavad poilaternad toite akudelt. Peale II maailmasõda ilmus poide varustusse ka reflektor raadiolokatsiooniks. Eriti vanemal alal oli osa poidel ka heliseade (kell, sireen, vile). Varem kasutati poi või toodri tipus tema tähendust märkivat topimärki või korvi. Tänapäeval on kogu süsteemi seose visiuaalse navigeerimise osatähtsuse vähenemisega praktikas lihtsustatud. Eesti Meremuuseum Eesti Tervisehoiu Muuseum Muuseumi ajalugu Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 1921 ja avati 1924 Tartus Ülikooli arstkonna initsiatiivil
Toodeti ja paigaldati nn suuri järvepoisid, nn väikesi järvepoisid jne. Tulepoid on varustatud kindla karakteristikuga märgutulega, mis 20.saj. esimesel poolel oli valdavalt atsetüleengaasil toimiv latern; tänapäeval saavad poilaternad toite akudelt. Peale II maailmasõda ilmus poide varustusse ka reflektor raadiolokatsiooniks. Eriti vanemal alal oli osa poidel ka heliseade (kell, sireen, vile). Varem kasutati poi või toodri tipus tema tähendust märkivat topimärki või korvi. Tänapäeval on kogu süsteemi seose visiuaalse navigeerimise osatähtsuse vähenemisega praktikas lihtsustatud. Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum EESTI TERVISEHOIU MUUSEUM Muuseumi ajalugu Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 1921 ja avati 1924 Tartus Ülikooli arstkonna initsiatiivil. ETM-i
annaabi.ee 
