Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööde masinatele omistamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Overview

Network
Model

Sheet 1: Network


Sheet 2: Model


Tööde masinatele omistamine
Erinevatel masinatel erinevate tööde tegemiseks vaja minev aeg


Töö



1 2 3 4
Masin 1 14 5 8 7
2 2 12 6 5
3 7 8 3 9
4 2 4 6 10
5 5 5 4 8


Omistamised ja kitsendused masinate võimsuse ja tööde tegemise osas
Töö



1 2 3 4 Töid masinale
Masina võimsus Masin 1 0 0 0 0 0
Tööde masinatele omistamine #1 Tööde masinatele omistamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor onde20 Õppematerjali autor
Kristina Murtazin, ärindus, Informaatika II

Sarnased õppematerjalid

Üldandmed ehitusmasinatest
8
pdf

Üldandmed ehitusmasinatest.

laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides 5) masinate massi vähendamine 6) kütuse erikulu vähendamine 7) juhtimissüsteemide automatiseerimine 8) ergonoomiliste näitajate parandamine 9) tootlikkuse suurendamine 10) remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine 11) monitooring-süsteemide laialdasem kasutamine 12) nn „parakompuutrite“ kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel. 6. Ehitusmasinate struktuurskeemid. Määrab agregaatide, mehhanismida, koostude ja detailide arvu masinas ja näitab nende omavahelisi struktuurseid seoseid. Valmistatakse tasapinnalise lihtsustatud plokkskeemina, milles näidatakse ära üksikelementide omavahelised struktuursed seosed. 1 jõuallikas 2 peasidur 3 käigukast 4 vedava silla peaülekanne 5 diferentsiaal 6 pooltejed

Ehitusmasinad
Bussiliinid ALGUS
3
xls

Bussiliinid ALGUS

A B C D E F G H I J K L M N O P Q 1 Liinide omistamine bussifirmadele 2 3 Sisendandmed 6 firmat, peavad tellima bussid 4 Liine firma kohta, maksimaalselt 2 5 6 Võrgu struktuur, vood ja kaare mahutavuskitsendused Voo tasakaalu kitsendused

Informaatika II
Buldooseri arvutus
8
doc

Buldooseri arvutus

Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus Harjutusülesanne 1. Üliõpilane: Eriala: Ülesanne saadud 05.11.2012. Üliõpilaskoodi viimane nr Ülesande esitamise tähtaeg: 28.11.2012. 1 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugu

Ehitusmasinad
Eelarvestamine ja normeerimine Kursuseprojekt
21
doc

Eelarvestamine ja normeerimine Kursuseprojekt

862 Vesi ja kanalisatsioon 864 Kütus ja muus kulutused Tellija sõiduautodele 87 Ehitusplatsi transport Ehitustehnika vedu 8h 700 kr 5 600 kr 8 EHITUSPLATSI EKSPLUATATSIOONIKULUD KOKKU 70 100 kr Tabel 11. Ehitusplatsi ekspluatatsioonikulud. 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 91 Tööde juhtimine üldprojektijuht 3 1 inimene 40 000 kr 120 000 kr Teede ehituse objektijuht 3 1 inimene 32 000 kr 96 000 kr Asfalteerimise juht 1 1 inimene 30 000 kr 30 000 kr Teede ehitus töödejuhataja 3 3 inimest 24 000 kr 72 000 kr 912 Ehitusplatsi kantselei- ja sidekulud

Teedeehitus
Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus
9
doc

Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus

TTÜ Tartu Kolledz Säästva tehnoloogia õppetool Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus Harjutusülesanne 1. Aines "Ehitusmasinad" NTS 0430 Õppejõud: dots. T.Kabanen Tartu 2013 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandm

Ehitusmasinad
Plaatmaterjalide tootmine
18
doc

Plaatmaterjalide tootmine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO ­ 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne..................................................................................................................................4 2. Seadmete valik ja arvutus....................................................................................................... 8 2.1.

Puiduõpetus
Arvuti kasutamine õpilaste seas
30
odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Seega, ligikaudu 10-minutiline puhkepaus pisikese jalutuskäigu näol arvutist isegi vaid paari meetri kaugusele iga töötunni järel aitab meil üheaegselt vältida nii tugiliikumisaparaadi valusid kui ka silmade liigset väsimist. Muidugi võib antud soovituse järgimine tekitada raskusi loomingulise komponendiga tööde puhul, kui hetkel peosolevat mõttelõnga sugugi käest ei tohi 12 lasta. Olgu peale, puhake pisut pikema tööperioodi järel, aga siis ka vastavalt kauem (KLIINIK.EE 2009). Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära ühelt poolt monitori tehnilised näitajad, teisalt kasutajapoolsed seaded. Esimesed neist määravad suures osas ära teised, siiski on erinevate

Informaatika
Elektrimasinad IV KT
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

500 p/min) ehitatakse reeglina vertikaalse võlliga 4 Suure pöörlemiskiirusega (kuni n = 3000 p/min) auruturbiinide ja diiselgeneraatorite korral kasutatakse horisontaalset võlli Staator on sünkroonmasina seisvaks osaks Koosneb kerest (1) ja südamikust (2), mille uuretes asub mähis Väikese võimsusega masina kere valatud malmist või terasest Keskmistel ja suurtel masinatel kere keevitatakse ja on lahtivõetav Staatori südamik koostatakse stantsitud elektrotehnilisest terasest (0,35 ... 0,5 mm) Südamiku plekkides on täisnurksed lahtised või poolkinnised uurded mähise paigaldamiseks. Staatorimähis kujundatakse sektsioonidena ja valmistatakse ümmargusest või kandilisest vaskjuhtmest Mähise väljaviigud tähistatakse C- tähega ning numbriga vastavalt faasile: a) faas 1, algus C1, lõpp C4; b) faas 2, algus C2, lõpp C5;

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun