Aasta tööpäev tundides Taasta= Tapt*apt= 10 270= 2 700 tundi Ühe sõidu kestvus TZ= Tsõit+Tp-ml= 2lk/vt+Tp-ml*2b= 5,19 tundi Taasta= 2 700 tundi TZ= 5,19 tundi Kandevõime= 32 tonni Mitu reisi aasta jooksul teeb? Z = Taasta/TZ= 2 700/5,19=520,23 reisi Kogu läbisõit L= 2lk*Z= 2*60*520,23= 62 427,6 km Aasta töömaht tonnides Q= q*cs*z*2b= 32*0,855*520,23*(2*0,79)= 22 488,92 tonni Veotöö tonnides P= q*cs*L*b= 32*0,855*62 427,6*0,79= 1 349 335,12 tonnkm KULUTUSED KA- kütteaine TJK- tööjõukulud REM- remont KLK-kohustuslik liikluskindlustus KTÜ- korraline tehniline ülevaatus REH-rehvid MA- määrdeained AM- amortisatsioon RVM- raskevokimaks KK- Kasko kindlustus ÜK- Üldkulud Otsitavad omahinnad OH L, OH Q, OH P 1) KÜTTEAINE nKAL- normkütteaine hKA- hindkütteaine nKALA- kütteaineläbisõiduleautole Ph- haagis nKALA= 25,62 l/100km
De ja ADe - päevad ja autopäevad tööl Ds ja ADs - päevad ja autopäevad ettevõttes seisakus, mis on tingitud organisatsioonilistest põhjustest Vedude ebaühtlus Veomahtude ebaühtluse tegur: ηe ’= Qmax/Qk Veokäibe ebaühtuse tegur: ηe '' = Pmax/Pk Qmax - maksimaalne veomaht teatud ajaühikus, t Qk - keskmine veomaht samas ajaühikus, t Pmax - maksimaalne veokäive teatud ajaühikus, tonnkm Pk - keskmine veokäive samas ajaühikus, tonnkm Veotsükkel: Lõpetatud operatsioonide kompleksi, mis on vajalik kaupade või reisijate veoks. Autotranspordis mõeldakse transpordiprotsessi tsükli all ringi: t r=t pl + t ks + t ml +t ts tpl - pealelaadimise aeg tks - koormaga sõidu aeg tml - mahalaadimise aeg tts - tühisõidu aeg Kandejõu kasutamine Staatilise kanejõu kasutamise tegur võrdub veetud kauba massi suhtega auto
summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga – Sõiduki (auto, rongi jne) kilomeeter • Veeremi töö – veeremi ja kaubakaalu summa korrutatuna läbisõiduga – Bruto tonnkm . Ühistransport (vt loeng VI) Mõisted: ühistransporditeenus Ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu ning laeva, väikelaeva ja parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu (ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. taksovedu sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja
Ei pruugi võrduda kulumiga finantsarvestuses) 2) püsiv-, muutuv- ja segakulud- Muutuvkulu on näiteks kütus, püsivkulu on palk, üür, kindlustus,sideteenused. Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. 3) sõidukist, marsruudist ja veomahust sõltuvad kulud (st otsekulud), püsivkulud (~ tootmise kaudkulud), ühiskulud – Kulud sõltuvad järgmistest: reisijateveokäive (sõitjakm); QM - kaubaveokäive (neto tonnkm); T - kauba kaal; N - transpordivõrgu kogupikkus; L - keskmine veokaugus. Jaotus- ja terminalikulud (nt: iseloomustage terminalikulude olemust ühe lausega – ressursikulud, mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus)- Jaotuskulud – pakkimis- ja korjekulud + ladustamiskulud+ kauba kaod. Terminalikulud – ressursikulud,mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus. Cd=Cp+Cs+Cl, kus Cp – pakkimis- ja korje-(tagasutuste) kulud; Cs – ladustamiskulud
koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil, sõitjateveol - Sõitjakäibe muutuse suhe sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil 5. Veeremi kasutamise kvalitatiivsed näitajad (veeremi käive ja töö) Veeremikäive veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga Sõiduki- (auto-, rongi- jne) kilomeeter Veeremi töö veeremi- ja kaubakaalu summa (kokku nn kauba bruto brutokaal) korrutatuna läbisõiduga Bruto tonnkm 6. Transpordiinfrastruktuuri kasutamise kvalitatiivsed näitajad (infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog) Infrastruktuuri koormus veeremi töö jagatuna infrastruktuuri pikkusega Tonni kilomeetri kohta Veovoog Kaubaveol tonne kilomeetri kohta ajaühikus ehk teatud ajaühiku kaubaveokäive jagatud infrastruktuuri pikkusega Reisijateveol sõitjaid ajaühikus kilomeetri kohta Liiklusvoog sõidukit ajaühikus kilomeetri kohta
annaabi.ee 
