Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed:klaveripalad, üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus) Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt TÄHTSAIMAD TEOSED ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
mõttes. Peale lühiteoste on Chopin loonud kaks klaverikontserti, 4 skertsot ja 3 sonaati klaverile. Klaveritoeste kõrval on Chopini loomingus ka laule, mis on loodud nooruseas sünnimaal. Nende hulgas on surima populaarsuse võitnud soololaul "Soov" ("Oleksin päikene"). 24 prelüüdi Chopinil ei esine prlõõd enam sissejuhatusena, vaid eraldi teosena. Ta lõi prelüüde tsüklina, mis haarab kõiki tonaalsusi ("24 prelüüdi klaverile"). Selline ehtromantiline tsükkel sarnanaeb paljudest meeleolult kontrastsetest peatükkidest lkoosneva jutustusega. Avaprelüüdi kevadiselt puhanguline, värskusest ja rõõmust pulbitsev meeleolu asendub teises prelüüdis monotoonse ja rusutud tundeseisundiga. Igas järgmises prelüüdis on Chopin osanud näidata uut kluge inimese tundeelus. On prelüüde, kus meeleolu meisterlikuks väljenduseks on piisanud vaid mõnest taktist
sõnad craie(kriit) ja oleaginous(õline). Tänaseks on Crayola kriite üle saja erineva tüübi: kriidid, mis sädelevad, helendavad pimedas, lõhnavad nagu lilled, vahetavad värve ja on mahapestavad. (Bellis, 2009) Pastellid on kasutusel joonistuspulkadena, mis võivad olla kaetud paberkattega. Pastellpliiatsite abil on võimalik luua graafilist pinda. Pastellide koostise põhiosa moodustavad värvipigmendid, millest saadakse erinevaid tonaalsusi, lisades värvipigmendile täiteainet. Pastelli võib pidada nii joonistus- kui maalimisvahendiks. Kriidi küljega saab luua pehmeid ja sujuva üleminekuga tonaalsuspindu, terava tipuga aga täpsemat joonistust. Pehme pastellkriidiga kaetud pinda saab töödelda sujuvate üleminekuteni, kasutades spetsiaalset pulka, paberitükki, pehmet lappi või lihtsalt sõrmi kriidise pinna töötlemisel. Sõltuvalt kihi paksusest ja käe survest kriidile jääb mõjuma paberi tonaalsus ja faktuur
tehti nendega eskiise, kaandeid jms. Tänapäeval värvitakse guassidega pms. kuulutusi ja teatridekoratsioonikavandeid. Joonistusel kasutasin Guass Multiki 6 Harilik pliiats Tehnilised joonised võib teha kõva pliiatsiga (H). Vaba käega joonistades peaks kasutama kas H-või B- söega pliiatsit. Väga laialdaselt kasutatakse pehmet pliiatsit 2B, sellega saab tõmmta täpseid jooni, aga ka luua erinevaid tonaalsusi. Veelgi pehmemad valöörid ja heleda-tumeda üleminekud on võimalikud 4B- või 6B-ga. Pehme pliiatsiga joonistamisel peab aga tähele panema, et joonistust ei hõõrutaks käega laiali. Joonistusel kasutasin Evolution 665 HB 2 harilikku 7 Värvipliiats Värvipliiatsite värvilisi südamikke valmistatakse teistmoodi. Nad koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest (tavaliselt
Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva. Tema helikeele iseloomustus: 1) Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla. 2) Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon. 3) Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine). 4) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne-basso ostinato (võte barokkajastust). 5) Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus). 6)Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt. 7 Teosed Viimase teosed: 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki. Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin, ja kolme pala kahele klaverile ,,Must ja valge" (1915), kõik pühendatud lahingus hukkunud sõbrale. Tema viimasteks teosteks jäi kolm kavandatud kuueosalisest
aastatel tekkis vajadus karmimale ja jäigemale muusikale. Heliloojad hakkasid katsetama jazzi, dissonantside, atonaalsuse ja elektrooniliste helidega, et uue zanriga anda vaatajale edasi müstiline, kahtlev ja ebaselge tunne. 1956. aastal kirjutasid Louis ja Bebe Barron, mõlemad klassikalise koolitusega muusikud, esimese täielikult elektroonilistest elementidest koosneva partituuri filmile ,,Keelatud planeet" (1959), kasutades transistoreid ja lüliteid, et tekitada ,,elektroonilisi tonaalsusi". Sümfoonilist muusikat kirjutati vaid suure eelarvega filmidele ja paljudel oli hea meel selle populaarsuse languse üle. Aaron Copland, tuntud USA helilooja ja dirigent, arvas, et sümfooniline muusika filmides on liiga piirav ja ettearvatav. Igor Stravinski, kes lükkas pidevalt tagasi pakkumisi filmidele muusikat kirjutada, kahtles filmimuusika olemasolu üle, öeldes, et selle ainus eesmärk on ,,toita" heliloojaid. (A Brief History...: 2012)
annaabi.ee 
