Kui võrrelda neid aastaga 2000, kus meeste oodatav eluiga oli 65 aastat ja naistel 76 aastat, siis on näha, et oodatav eluiga on kasvanud. Eesti ei jää sugugi palju maha Euroopa Liidu näitajatest. See tuleneb sellest, et nüüdismeditsiin on arenenud ja Eestis on paljud meditsiinilised aparaadid olemas, mis aitavad inimestel saada kiiret ja kvaliteetset arstiabi. Näiteks, ennemalt olid algelised röntgenaparaadid. Hiljem tulid magnetresonants tomograafi aparaadid, mis aitasid avastada erinevaid haigusi, need asusid vaid kahes suuremas haiglas. Ligikaudu viie aasta möödudes oli see aparaat olemas aga kõigis haiglates ja ka suuremates polikliinikutes. Tänu sellele aparaadile on haiguste varajane avastamine suurenenud. Eesti on kuulus ka kõrgelt arenenud infotehnoloogia kasutamise poolest, me oleme ühe kõrgema internetiseerituse tasemega riik maailmas. Eesti on kui e-riik- meil on
Leonardo Keeler lisas ühte tindi-isekirjutajaga aparaati peale pulsi, vererõhu ja hingamise pidevale registreerimisele ka naha galvaanilise takistuse registreerimise. Sellega oli ta leiutanud maailma esimese polügraafi. Praegu kasutusel olevaid valedetektoreid, mis mõõdavad bioloogilisi parameetreid, on väga võimalik petta. Tõhusam on aju aktiivsuse otsene mõõtmine. Praegu saab seda teha magnet-resonantsi tomograafi ning elektroentsefalograafi abil. Esimene neist on aga äärmiselt kallis ning vähimgi patsiendi liigutus võib rikkuda pildi. Teine meetod annab aga aju talitusest üpriski halva pildi. USA teadlased on leiutanud seade, millega saab väga hästi valesid paljastada. Selleks on spetsiaalne peapael, mis saadab läbi peanaha ajju infrapunast kiirgust. Tagasi peegelduva valguse kogus näitab, kui palju hapnikku ajuveres leidub. Hapniku hulk sõltub sellest, kui aktiivne aju hetkel on
1. Reflekside uurimine võimaldab hinnata närvisüsteemi seisundeid ning reflekside abil saab ka ravida. Parimateks näideteks on punktmassaz ja nõelravi. Nõelravi ravimeetod oli teada Hiinas juba 5000. aastat tagasi. Väga populaarne oli see idamaades, kuid läänepool oldi alguses väga skeptilised. Ei teatud, millist mõju nõelad kehale avaldavad ja kuidas ravimeetod toimib. Korea arstil Toan Hi Toal õnnestus nähtuse olemus kindlaks teha. Ta jälgis tomograafi abil, millised muutused leiavad ajus aset nõelraviseansi ajal. Tehti kindlaks, et asetades nõel mingisse kehapiirkonda, aktiviseerub ajus ravitavale piirkonnale vastav punkt. Nõnda tehti kindlaks, et asetades nõelad näiteks vasakusse jalga ja randmesse, aktiviseerus ajus kuulmist reguleeriv punkt. 2. Närviprotsesside erutus ja pidurdus abil saab uurida näiteks loomi ja nende käitumist.
Esilagsed andmed näitavad, et need ensüümid osalevad viiruse valkude glükosüleerimisel - nukleosiid trifosfaatide (CTP, UTP, GTP) sünteesil osalevat ensüümi - lipiide metabolismis osalevaid ensüüme (vähemalt kolme). Nende ensüümide tähtsus viirusele ei ole selge, kuid võib oletada et nad võivad osaleda peremehe membraanidesse katkestuste tegemisel. Mimiviiruse paljunemist on uuritud peamiselt elektronmikroskoobi ja EM tomograafi abil. Praegused andmed (ilmselt veel mittetäielikud) näitavad: - Peremeesrakku siseneb mimiviirus fagotsütoosi teel. - Mimiviiruse DNA koos virionis olevate core-valkudega vabaneb virioni tipus oleva suure kanali kaudu (mille moodustavad 5 “avanevat” ikosaeedri tahku) ja moodustab sfäärilise (diameeter 320 nm) core-struktuuri. - Core-struktuur ei dissotseeru ja DNA ei vabanemist ja transporti tuuma ei toimu. Seega
ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. Teadvuse juurest aju juurde Populaarne kujutlus teadlasest eeldab kohustusliku atribuudina hiiglaslike mõõtmetega kiirendit, teleskoopi, superarvutit või siis vähemalt mikroskoopi. Pikema osa oma teaduslikust karjäärist on Endel Tulving vajanud avastuste tegemiseks peale suurepärase aju vaid paberit ja pliiatsit. Isegi nüüd, närviteaduste ajastul, ei pea uurija tingimata omama juurdepääsu kalli tomograafi või mõne muu aju tööd jälgida lubava seadme juurde. Väga suur hulk andmeid on vabavara ja avastuse võib teha analüüsides teiste kogutud andmeid. Ometi pole ta kunagi olnud ainult teoreetik, kes paberi peal oma avastusi teeb, vaid eelkõige eksperimentaator. Teadlase portree tundub seda respektaablim, mida kaugema ja mõistetamatuma asjaga ta tegeleb. Ka siin rikub Endel Tulving tavakujutlust teadlasest, sest tema peamiseks