· Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadi (aluste) lahustumine ja laguproduktide väljauhtumine mullast läbinõrguva veega A Mulla mass väheneb (maapind alaneb) B Karbonaatse korese (osakesed üle 2 mm) sisaldus väheneb. · Tühemed täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega muutub mulla mehaaniline koostis ehk lõimis (A-Bm). Pruunmuld http://www2.klett.de/sixcms/list.php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie %20Infothek&article=Infoblatt+Braunerde Savistumine · Savihorisont (Bm) kujuneb huumushorisondi alla Iseloomulik viljakale mullale Savi loob mullale struktuuri Pruunikas värvus tuleneb Fe-ühenditest, mis leostumisest järele jäänud.
levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal. Varasemalt olid need rotid, kuid üha rohkem on patogeenid ennast ka oravate sisse elama sättinud. http://www.ebu.ee/esitlus/orgvssoc2.ppt#263,14,Slide 14 1.3 Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 1. Otsene kontakt haigega/ muu saastunud materjaliga 2. Toidu ja veega edasikantavad infektsioonid 3. Õhu kaudu edasikantavad infektsioonid ( piisknakkus või tolmuosakestega) 4 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA Siia alla kuuluvad vee ja toidumürgitused ning vee ja toidu kaudu levivad nakkushaigused. Toidumürgitus on haigus, mis tekib mingit mürgist ühendit sisaldava toidu söömisel. Enamasti on mürgituse põhjustajaks mikroobid (bakterid, hallitusseened) või nende mürgid ehk toksiinid. Harvem esineb toidumürgitusi, mis pole seotud mikroobidega. Toidu sisse
orgaanilised ühendid); PAN peroksüatsetüülnitraat; fotokeemiline sudu; isopreen; terpeen. · Rasekemetallid õhus- eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil(kivisüsi, turvas, põlevkivi). Plii- tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium- heited tööstusest, suitsetamine. · Fotokeemiline sudu- orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega. · Vihm- uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust. Tööstusrajoonides on vohm happelisem suurema väävli ja lämmastiku oksiidide kontsentratsiooni tõttu. Puhta vihma happesuse määrab süsinikdioksiid. Happed tekivad oksiidide reaktsioonil veega: H2O + SO2 = H2SO3 H2O + SO2 + 1/2 O2 = H2SO4 · Happevihmad- väävel on eriti ohtlik keskkonnale, ta lagundab lubjakivi. H2SO4 + CaCO3 = CaSO4 + H2O + CO2
leetumine, turvastumine, gleistumine, sooldumine, ferralisatsioon Kamardumine-selle tulemusena tekib maapinna lähedale huumushorisont, kõige ulatuslikum rohttaimedega alal, eriti intensiivne parasvöötme rohtlates, koos kamardumisega toimub ka mulla taimejuurtega läbipõimumine kõikides muldades Leostumine-mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel, tühemad täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega Leetumine-käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse, esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri, lahustunud ühendid kantakse mullas liikuva vee toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis
kahe kuu, Prometheusi ja Pandora põhjustatud häired. (1:23) Joonis 12. Saturn Rõngastest koosneva laia kettaga ümbritsetud Saturni (vt Joonis 12) on teiste planeetide seast lihtne ära tunda. Jupiterist pisut väiksem Saturn on samuti gaasiline hiid. Kaugelt paistavad Saturni rõngad kettana, tegelikult aga koosnevad need miljarditest jääga kaetud kivikestest. Väiksemad on võrreldavad tolmuosakestega, suuremad on ehk maja suurused või isegi kilomeetrilise läbimõõduga. Iga selline osake tiirleb umber Saturni iseseisval orbiidil nagu kuu. (1:22) Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. (6)
* Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O., metüülperoksi CH3O2. radikaalid, mis reaktsioonides annavad aldehüüde (-CHO) ja happeid (-COOH) ja alkohole: (HCHO, HCOOH, CH3OH) * Etaanist C2H6 lähtuvalt tekivad CH3CHO (etanaal ehk atseetaldehüüd), CH3COOH (äädikhape ehk etaanhape) ja etüülpiiritus ehk etanool C2H5OH *Orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid jne) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega annavadki fotokeemilise sudu. Vihm ... uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust. Lämmastiku ja väävli oksiidid lahustuvad vihmatilades ja muudavad need happelisteks. Tööstusrajoonides on vihm happelisem suurema väävli ja lämmastiku oksiidide konsentratsiooni tõttu. Puhta vihmavee happesuse määrab süsinikdioksiid (~350 ppm õhus): + - + 2- H2O + CO2 = H2CO3 = H + HCO3 = 2H + CO3 pH = 5,6
* Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O., metüülperoksi CH3O2. radikaalid, mis reaktsioonides annavad aldehüüde (-CHO) ja happeid (-COOH) ja alkohole: (HCHO, HCOOH, CH3OH) * Etaanist C2H6 lähtuvalt tekivad CH3CHO (etanaal ehk atseetaldehüüd), CH3COOH (äädikhape ehk etaanhape) ja etüülpiiritus ehk etanool C2H5OH *Orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid jne) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega annavadki fotokeemilise sudu. Happevihmad Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena. Kuivad
annaabi.ee 
