täpsemini määrata, kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Vesipüks Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Vesipüks saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva. Tekib kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav keerispilv. Madala õhurõhuga keskmes haarab ta endaga kaasa kõike, mis ta teele ette jääb. Vesipüks Florida lähistel Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesip%C3%BCks http://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan http://et.wikipedia.org/wiki/Tornaado http:// www.zone.ee/funnelcloud/globe_aike_orkaan.
suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913 kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913 Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui selle äärtes. See käitub hiiglasuure tolmuimejana. Kuum õhk selle keskel pöörleb kiirusega üle 600 km/h, imedes enesesse kõike, mis jääb ta teele. Harilikult kaasneb trombiga ka äike. Trombi muudavad nähtavaks veepiisad, tolm jms kaasahaaratud aine. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 10-40 kilomeetrit tunnis. Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi
Teke seotud ka äikesega, mis tekib, kui atmosfäär on ebastabiilse kihistusega. See tähendab, et soe õhk on allpool ja pinnalt uus õhk hommikul soojenedes ei saa hakata tõusma kohe. Kulub veidi aega ja energia kogumist. Ja lõpuks tõuseb see õhk, mis peab olema juba piisavalt kuum ja kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. Kerge tornaado17-24 m/sek., 39-54 mph Peenike kerge prügi kerkib maapinnalt spiraalina, telgid, suured telgid on tõsiselt segi aetud; enamus väljapandud katusekivid, katusetahvlid on paigalt nihutatud. Oksad on katki, viljapõllule on sissetallatud teerada Pehme tornaado25-32 m/sek., 55-72 mph Lamamistoolid, väikesed taimed, raske prügi on õhu teel edasi kantud, väiksemad kahjustused
kaasahaaratud aines. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 3-11 m/s (10-40 km/h). Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks. Tornaado on vingerdav kiiresti pöörleva õhu lehter, mis laskub pilve aluselt maapinnani. Tornaado keskmes on madala õhurõhuga keeris. See käitub hiiglasuure tolmuimejana, mis tõmbab üles õhku, aga ka kõike seda, millega tornaado maapinnal kokku puutub. Kui tornaado läheb üle veekogu, võib ta sellest kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta kõrgele õhku. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaado areng. Äikesepilve alusel ilmub nähtavale tornaado lehter. Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub
Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga,kuid väga intensiivne õhupööris,mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekitatab suuri laastamistöid,kiskudes üles maju ja puid. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100-600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.Vesipüks saab sündida,kui merepinna temp. on soojem tavalisest ja veepinnale sattuvad tuuled hakkavad puhuma vastupäeva. Vesipüks on kiirelt pöörlev ja nagu tolmuimejana töötav keerispilv. Madala õhurõhuga keskmes haarab ta kõik kaasa kõike,mis tal teele ette jääb. Tsüklon on õhukeeris, mille keskmes on madal- rõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapk päripäeva. Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline)
Teke seotud ka äikesega, mis tekib, kui atmosfäär on ebastabiilse kihistusega. See tähendab, et soe õhk on allpool ja pinnalt uus õhk hommikul soojenedes ei saa hakata tõusma koheselt. Kulub veidi aega ja energia kogumist. Ja lõpuks tõuseb see õhk, mis peab olema juba piisavalt kuum ja kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur
annaabi.ee 
