arvukus püsib põlvest põlve. Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 3. Orgnismide vahelised suhted: Liik A Liik B Suhte tüüp Suhte näide + + Sümbioos • Samblik Mutalism – kohus- • Putukas ja tuslik kooselu tolmendaja + 0 Kommensalism Samblik ja puu + - • Parasitism • Parasiit ja • Kisklus peremees • Taime- (laiuss ja inimene) • toidulisus - - Konkurents Sarnaste nõudlustega
Mullas elavad: suured esijalad, haistmine ja kompimine Poolveeline: lai saba, ujulestadega tagajalad, voolujooneline, rasvane karvkate, suur kopsumaht Puudega seotud: hea kaugustaju, pikad jäsemed+ saba, kaitsevärvus, hea koordinatsioon Lendajad, liuglejad: esi ja tagajäsemete vahed, voolujooneline keha, kerge luustik, tüürivõimeline saba 10) Tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES: *toiduahela osa *parasiidid *vee puhastamine *korallsaared *mulla kujundamine *tolmendaja INIMESELE: *toiduks *parasiidid *pesukäsn *korallsaared *pärlid *siid
tsentriool- kääviniidid- TAIMERAKK: taimed- autotroofid Rakukest: koosneb tselluloosist Ülesanded: kaitseb, toestab, transpordib Korgikiht: Korp: Kloroplasti ehitus: 2 membraani, lamellid (toimub fotosüntees), ribosoomid, DNA Mitokonder Kromoplast Kloroplast -energia tootmine Oranž, kollane, punane Fotosüntees -sisemine membraan on -karotinoid (pigment) -pole kahte membraani sisse sopistunud -tolmendaja, seemnete -roheline klorofüll (pigment) levitaja -lehtede rakkudes -paikneb õites Leukoplast- talletab varuaineid, paikneb juurtes, vartes, mugulates, seemnetes Vakuool (kasvab suureks) membraan -taimeraku veemahuti -suhkru, orgaanilise aine talletamine loomade ligimeelitamiseks -ainevahetuse jääkproduktide kogumine-kaitsekohastumus, sisaldab ka mürkaineid) -sisaldab taime varuaineid
Põllumeeste sissetulekute vähenemine, mesi ja meega seotud tooted kaovad (kosmeetikatooted, piimatooted sest heinlutsern mida lehmad söövad, tolmeldakse mesilaste poolt),taimekultuuride ja loomaliikide kadumine, loodusliku mtmekesisuse vähenemine 5. Nimeta 4 olulisemat tolmeldajat. Tolmeldajad on erinevad elusolendid (putukad, linnud, loomad), kelle abil ühe taime õietolm ühelt selle liigi õielt teisele selle liigi taime õitele kantakse. Ka tuul on tolmendaja. Kõige rohkem on tolmeldajaid putukate hulgas, mistõttu seda tolmlemise meetodit ka enamasti putuktolmlemiseks nimetatakse. 70% õistaimedest on putuktolmlevad. Põllukultuuride õisi külastavad erinevad putukad: mesilaselaadsed, meemesilased, kimalased, erakmesilased 6. Kirjelda ja võrdle põllu- ja looduskooslust (nimeta mõlemal juhul vähemalt 4 erinevust). Tooge mõlema kohta näiteid. Põllukooslust mõjutab inimene, inimene otsustab mida kasvatab, midsa ei kasvata
19. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Toimub keemiliste ühendite kaudu. Võib olla nii kutsuv/tõrjuv/nõudlust väljendav. Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. 20. Millised taimeorganis suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed ? 21. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Naabrite hoiatamine patogeenist, et muuta enda taim haigustekitajale vähem atraktiivseks, tolmendaja meelitamine 22. Kuidas toimub taimede maaalune suhtlemine omavahel? Seeneniidistik 23. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookean 24. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid Ookean->vihmamets->parasvöötme mets-> savann->taiga->põllumaa- >soo,raba->tundra->kõrb 25. Nimeta piirkondi kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
Putuktolmlejad taimed ja putukad on väga hea mutualistliku koevolutsiooni näide. Putukas saab suhtest kasu kuna taim pakub talle söögiks nektarit ja õietolmu. Taim saab aga odavalt ja riskivabalt risttolmleda. Loomulikult on tegemist vastastikuse suhetega, mis peab maksimeerima mõlema poole saadavat kasu ja vähendama kulusid.Nii püüab taim vähendada oma panust miinimumini kuid mitte vähem kui vajalik. Kui taim pakub liiga vähe nektarit, võib tolmendaja temast loobuda ja hakata külastama teisi taimi. Sama koosluse taimeliigid konkureerivad omavahel. Konkurentsi saab vähendada õitsedes erinevatel aegadel või spetsialiseeruda mõnele kindlale tolmendajale. Eriti spetsialiseerunud on viigipuud, millel igal liigil u. 750-st on oma tolmendaja herilaseliik. Nii putukate kui putuktolmlejate mitmekesisus on väga suur. Õietolm on väärtuslik toit putukatele ja alates õietolmust toituvate putukate evolutsioonist on arenenud ka putuktolmlemine
vedelal või tahkel kujul ◦ Näärmeepiteel – Nektaariumid, eritavad taimeelundite välispinnale süsivesikute lahust ◦ Eeterlike õlide rakud Hüdatoodid e. veelõhed – koonduvad leheservadesse, peamiselt hammaste tippudesse Nektar Nektarit toodetakse peamiselt õite sees tolmendajate meelitamiseks. Mida sügavamale nektaarium peita, seda tolmusemaks putukas saab. Nektari koostis ja suhkrusisaldus sõltub tolmendaja liigist. Kui nektarit toodetakse sipelgate jaoks, loodab taim seeläbi ennast kahjurite eest kaitsta, nektaariumid asuvad õiest väljapool. Taimeelundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Analoogilised ja homoloogilised elundid
annaabi.ee 
