Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Abiootilised tegurid Temperatuur- külmakindel Valgus- valgusnõudlik Muld- mullastiku suhtes nõudlik Tuul- aitab tolmelda Biootilised tegurid Parasitism- haavtaelik tekitab südamemädanikku Herbivooria- oksad ja haavakoor on toiduks kitsedele, jänestele, hiirtele Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik
seejärel uue pesa rajavad 5. Levik ja kaitse Eestis võib kimalasi kohata igal pool, peamiselt aedades Maailmas on kimalasteliike umbes kakssada, aga nende arvukus kahaneb koguaeg Pesa teeb ta endale maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse, samblasse või maa alla Maakimalane kuulub Eestis 3. kaitsekatekooriasse 6. Kasutamine inimese poolt ja osa looduses Maakimalane tolmeldab harilikku lutserni, mille paljunemist on vaja seemnekasvatajatel Õielt õiele lennates aitab taimedel tolmelda ja viljastuda- aitab kaasa taimede paljunemisele Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Maakimalane http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiivalised.htm http://www.eau.ee/~aland/mesanfys.pdf http://mesindus.ee/files/mesilaste_ehitus.pdf Küsimused Mitmeks jaguneb mesilaste närvisüsteem? Mis alamseltsi kuulub maakimalane? Kuidas toimub kimalastel lennu ajal hingamine? Miks? Kus asuvad kompimiskarvakesed. Miks? Miks nimetatakse töömesilast vääremaks
maisist. Loomne varuaine on glükogeen, talletatakse lihastes ja maksas. Tselluloos on taimeraku kestades, ülesanne on kaitsesüsteem. Kitiin on seeneraku kestades, põrnikate kestades. Polümeer palju komponente Monomeer ehituslik üksus SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED: · Annavad energiat, mis tuleb glükoosist. · Ehituslik funktsioon · Glükogeen ja tärklis täidavad varuaine funktsiooni · Ligimeelitamise funktsioon, et ära tolmelda · Kaitsefunktsioon enne külma, taimed tõstavad süsivesiku hulka ja viivad allapoofle külmumistemperatuuri LIPIIDID Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid jagunevad: lihtlipiidid e rasvad, liitlipiidid ja steroidid. Üks osa lipiidimolekulidest armastab vett hüdrofiilne, teine osa kardab vett hüdrofoobne. STEROIDID
Vakuoolid on ühemembraansed organellid, mille ülesanne on vee või org. Ainete varumine. Kindlustavad raku rõhu. Vakuoolides varutakse jääkaineid, ka pigmente ja alkaloide, et kaitsta taime. Plastiide esineb nelja tüüpi. 1)Kloroplastid sisaldavad klorofülli,mis on rohelist värvi ja annab lehtedele värvuse, on vajalik fotosünteesiks. 2)Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente, on viljades ja õites, nendel on ligimeelitav funktsioon,et tolmelda, ainevahetuslik funktsioon,taluvad madalamat temperatuuri. 3)Leukoplastid ei sisalda pigmente, asuvad juurtes, teatud ainete talletamine, võivad minna üle kloroplastideks. 4)Amüloplast sisaldavad tärklist, tänu neile raku rakukese muutub, juured nt surutakse alla poole. Plasmiid on bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, mille geene on vaja sünteesiks.
Eeslid ja kanad 5000a tagasi. Tuvid 3500 ja kassid ka. ) Põllumaastik vaene selgroogsete poolest. Läbirändajad, metsloomad toiduotsingul Tolmeldajad *Kasu inimesele: *30% meie toidust saadakse tänu tolmeldamisele *koguprodukti väärtus, mis saadakse ainuüksi meemesilase abil tolmeldatavatest kultuuridest ületab 10 kordselt mesindussaadustest saadava tulu *kimalaste tähtsus ületab meemesilast mitmekordselt, kuna mitmeid metsamarju ja kultuurtaimi meemesilane ei tolmelda Eesti koduloomad : *Koriluse ajajärgul oli põhiline lihaloom – põder *Vanimad koduloomad olid veis, siga, kits ja lammas, pronksiajast on teada hobuse esinemine *Koduloomad toodi Eestisse kaubavahetusega ja koos siia lisandunud inimestega, vaid siga võis olla kodustatud kohapeal *Kodukass toodi Eestisse umbes esimese aastatuhande alguses Jooksiklased *Jooksiklased on põllusanitarid
(Loomasöödas peab olema toorproteiini 18- 20 % ). Enamus liblikõielisi on hästi söödavad ning seeduvad, lopsakad. Neid on raskem kuivatada. Võrreldes kõrrelistega on nende eluiga lühem , vajavad niiskeid muldi ja on lubja lembelised. See teeb nende kasvatamise raskemaks, kuna paneb nende kasvatamisele piirangud , liblikõieliste seemned on kallimad. Seemne saak sõltub ilmastikust ja nad on putuktolmlejad. Punast ristikut kodumesilased ei taha tolmelda. Liblikõieliste seemnesaak oleneb väga palju ilmastikust. Liblikõielisd on põhiliselt samasugulised ja seetõttu vegetatiivselt levivad vähe. Võrsumise laadi järgi võib neid jagada : · (Punane ja roosaristik,Nõiahammas) · Võsundlised (hiireherned, seaherned) · Juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid olemas on sort juurlu ja karlu) · Maapealsete roomavate juurtega ( valgeristik). Kõrrelised heintaimed
(parem kehvad, kui mitte midagi). Õisiku puhul võib aga taim loobuda kehvalt tolmeldatud õitest ja kasvatada seemed vaid hästitolmeldatud õitest. ÕISIKUTE TÜÜBID: 1) Kobarõisikud e ratsemoossed õisikud 2) Ebasarikõisikud e tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea e täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peneiek telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju paid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe
Õiskute tüübid: 1) Kobarõisikud e. ratsemoossed õisikud; 2) Ebasarikõisikud e. tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. 39 Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea ehk täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peenike telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju päid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja
seemneid (parem kehvad, kui mitte midagi). Õisiku puhul võib aga taim loobuda kehvalt tolmeldatud õitest ja kasvatada seemned vaid hästitolmeldatud õitest. Õiskute tüübid: 1) Kobarõisikud e. ratsemoossed õisikud; 2) Ebasarikõisikud e. tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea ehk täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peenike telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju päid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja
annaabi.ee 
