* Kaup ¸letab riigi- ja tollipiire. * Importkaupadele kehtivad tollimaksud, piirangud, keelud järelvalve jne. * Kehtivad mõisted eksport - kauba müük välismaale ja import- kauba ost välismaalt. Euroopa Liidu väliskaubanduse aluseks on ühtne väliskaubanduspoliitika 3 1 Ühine seisukoht rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel 2 Ühised kaubanduslepingud 3 Ühine tolliseadustik 4 Ühine tollitariifistik 5 Ühised turukaitsemeetmed I Ühine seisukoht rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel *EL on üks suurimaid reeglite kujundajaid maailma kaubanduspoliitikas *Väliskaubanduse läbirääkimistel esindab liikmesriike Euroopa Komisjon *EL Nõukogu alla on loodud erikomitee -133 komitee *Osalemine ELi tasandil thendab esindatust Euroopa Komisjoni ja Nõukogu juures tegutsevates töögruppides II Ühised kaubanduslepingud
õigusaktidega ettenähtud tingimustel Sama sätte teise lõigu kohaselt võib toll juhul, kui kaup kaob ja selle kadumist pole võimalik tollile rahuldavalt seletada, lugeda kadunud kauba kaubaks, mida on vabatsoonis või –laos tarbitud või kasutatud. Tollivõlg loetakse tekkinuks hetkest, kui kaupa tarbitakse või kasutatakse esmakordselt muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel. 59. Tollivõla tekkimist välistavad asjaolud Ajakohastatud tolliseadustik ei sätesta enam eraldi asjaolusid, millal tollivõlg ei teki, vaid need on loetletud tollivõla lõppemise aluseks olevate asjaoludena. ÜTS-is on tollivõla tekkimist välistavad asjaolud seotud eelkõige: 1) Kauba hävimise, pöördumatu kahjustumise, ettenägematute asjaolude, vääramatu jõu ning eksportimise ja re-eksportimisega; 2) Teatud kaupade keeldude ja piirangutega; narkootilised ja psühhotroopsete ainete sissevedu 3) Kohustuste ja tingimuste eiramise vähese mõjuga
ametist president ning kelle ülesandeks oli valvamine riigi- ja muude avalik- õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üleeelkontrolli vormis. 1938.a Põhiseadus jäi praktikas välja arenemata (Molotov-Ribbentropi pakt). 26. Eestiaegne õiguskorraldus. Tsiviilõigus- kehtisid Balti eraseadus, Talurahva seadus, samuti Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused, linnaõigus, kaubandusõiguses muudatused, võeti vastu tolliseadustik 1923. Kriminaalõiguses muudatused. 1935 võeti vastu kriminaalseadustik ja samuti kaitseväe kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, vangistuseadustik, maksukaristuse seadustik, distsiplinaarseadustik. 1938 kohtute seadustik, sõjaväe kohtute seadustik, sõjavälja kohtute seadustik, advokatuuriseadustik. 27. Eestiaegne kohtukorraldus Kohtukorralduses jäi süsteem samaks, väikesed muudatused, rahukohtunikke
täiendavalt vabastada pensioni saaja linnas, vallas... ning tiheasustusega alal kuni 0,15 ha ulatuses. KOV võib täiendavalt vabastada maamaksust represseeritu ja elamumaa või õuemaa osas. TOLLIMAKSUSTAMISE MUUDATUSED EESTIS SEOSES EL LIITUMISEGA: Eesti kuulub tolliliitu: ühine tolliterritoorium, mis koosneb kahest või enamast tolliterritooriumist, mille vahel ei ole tollimakse ega muid kaubanduslikke piiranguid. Kolmandate riikide suhtes on kasutusel ühtsed tollimaksud ja piirangud. EL TOLLISEADUSTIK: Tollimaksud põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Tollitariifistiku moodustavad: kombineeritud nomenklatuur KN (8-kohaline kood, millest 6 esimest kohta on harmoniseeritud süsteemi HSkood); mistahes KNil põhinev nomenklatuur tariifsete meetmete kehtestamiseks; KNis hõlmatud toodetele tavaliselt kohaldatavad maksumäärad jm maksustamiselemendid on tollimaksud ja impordimaksud; tariifsed soodusmeetmed lepingutes; ühepoolselt kehtestatud tariifsed soodusmeetmed; ühepoolsed
poolt nimetatud liikmest. Eesti õ. ajalugu 26. Eestiaegne õiguskorraldus. Asutava kogu poolt võeti 1920 vastu ``Seisuste kaotamise seadus``. BES ja Talurahvaseadused ( Eesti-, Liivi- ja Saaremaa) jäid kehtima. Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kehtis Tallinna Linnaõigus; Varvas oma linnaõigus; Tartus, Viljandis ja Pärnus Riia õigus. Liivimaal Liivi Maaõigus, Eestimaal Eesti Maaõigus. Muudatused tehti Kaubandusõigusesse, 1923-st Tolliseadustik. Krim.õigus: tehti kõige suuremad muudatused. 1935 aastal jõustus uus Kriminaalseadsutik, Kaitseväe Krim.seadustik, Kriminaalkohtupidamise seadustik, Vangistusseadustik, Maksukaristuse seadustik ja Distsiplinaarseadustik. 1938 aastal kehtestati dekreediga uus Kohtute seadustik, Sõjaväe kohtute seadustik ja Advokatuuri seadus. Plaanis oli luua 15 seadustekogu, mis ei õnnestunud, kuna Eesti okupeeriti. 27. Eestiaegne kohtukorraldus. Rahukohtunike arv kasvas 54-ni
annaabi.ee 
