" 4. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 5. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 2. loeng Loengu struktuur I. Esteetiline kunstiteooria II. Esteetilise kunstiteooria kriitikat III. Historistlik kunstiteooria IV. Historistliku kunstiteooria kriitikat I. Esteetiline kunstiteooria · Monroe C. Beardsley · William Tolhurst · Nick Zangwill · Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." · Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. · Kaks versiooni: aktualism ja intentsionalism 1. Esteetiline aktualism (Osborne, Schlesinger): · Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2. Esteetiline intentsionalism (Beardsley):
Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda õigesti tarvitada; see tavakeeleline tarvitusoskus määrab kunstiteoste kogumi (Sircello ütleb et see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 3. loeng: Kunsti definitsioon II 1. Selgitage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! (MonroeC. Beardsley, William Tolhurst, NickZangwill, HaroldOsborne, George Schlesinger) defineerivad kunsti esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Kaks versiooni aktualism ja intentsionalism: Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted: 1.Loomise tingimus 2.Esteetiline kogemus 3
nõua formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitteformaalne institutsioon! - Wollheimi dilemma. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtuvalt? Kui jah, siis põhjendid ongi see, kust võiks võrsuda kunsti definitsioon. Kui ei, siis pole tegemist kunstiteooriaga. Dickie vastus: põhjendid on, aga ainult neist jääb väheks, on vaja ka kunstimaailma kinnitust. IV Esteetiline kunstiteooria *Beardsley, Tolhurst, Zangwill, Osborne, Schlesinger Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus. *Mis on esteetiline kogemus? Peamiselt kahte liiki teooriad: - sisukeskne: esteetiliste omaduste kogemine - afektikeskne: keskenduvad sellele, mida tähendab omada esteetilist kogemust; mis tunne on kogeda esteetiliselt. Esteetiline kogemus Beardsley järgi:
2. nn “Wollheimi dilemma”: Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Institutsionaalne kunstidefinitsioon “Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse” George Dickie (1971: 101) ESTEETILINE KUNSTITEOORIA Monroe C. Beardsley, William Tolhurst, Nick Zangwill, Harold Osborne, George Schlesinger Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus Esteetilise kunstiteooria kriitikat 1. Mitte-esteetiline kunst: kutsumise ambitsioon 2. Esteetiline mitte-kunst: Leidub “asju” mille loomisel mängib olulist rolli ka kogemise esile kutsumise kavatsus, ent mis siiski pole kunst.
Selgitame põhimõisted! Põhimõisted 1. `Liigitav tähendus' vastandina `kunsti' väärtustavale tähendustele. 2. ` Artefakt' inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3. `Hindamisele kandideerimine' Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 4. `Kunstimaailm' kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 197. ESTEETILINE KUNSTITEOORIA Monroe C. Beardsley, William Tolhurst, Nick Zangwill, Harold Osborne, George Schlesinger Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: - x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus Esteetilise kunstiteooria kriitikat 1. Mitte-esteetiline kunst: kutsumise ambitsiooni (Carroll, Binkley, jt): 1) Kontseptuaalne kunst: - Kosuth One and Three Chairs, - Duchamp L. H. O. O. Q. 2) Poliitiline kunst: - Feministlik kunst (St. Orlan ilukirurgia)
annaabi.ee 
