Pluralism on kindlasti Eesti ühiskonnas võimalik ja ka vajalik, kuid selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Seda ei pea tegema mitte ainult Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu inimesi positiivselt mõjutades, vaid tihti on probleem üksikisikutes ja ühiskonnas üldiselt. Esimese asjana tuleb töötada tolerantsuse kallal. Minule isiklikult jääb mulje, et paljud eesti inimesed ei ole tolerantsed nn ’võõraste’ vastu. Ei tolereerita teisi uske, rasse ning rahvuseid. Hetkel on väga aktuaalne pagulaste teema ning kahjuks on nendega tulekuga seoses pigem negatiivne vastukaja. Kohati on kindlasti probleemiks see, et inimesed kardavad ning elavad teadmatuses. Nad arvavad, et pagulased tõsiselt soovivad siia tulla. Tegelikkuses ei suuda inimesed aru saada, et see osa sõjapõgenikest, kes Eestisse tulevad, on tegelikult vaid olematu protsent nendest, kes on pidanud oma kodudest lahkuma. Eestisse on põgenikke tulemas umbes 500
siirast vabanduses taganemine ja teiste soovidele allumine. Jevgeni Ossinovski - probleemina nägin meediast neid uudiseid lugedes seda, et nõrgestas valitsusliitu sellega, et musta pesu pesti meedia vahendusel, mitte silmast-silma asju klaarides. Taavi Rõivas- vassimine selle kohta, et tegu Ligi isikliku otsusega, kommunikatsiooni mõttes oleks parem olnud, kui oleks öelnud, et sellist valitsusesisest pori loopimist ei tolereerita ning seetõttu oli oodatud käitumiseks Ligil oma positsioonist loobumine. Selline kommunikatsioon oleks andnud lootus sellele, et oleme põhjamaadele järele jõudmas mingites aspektides. Kadri Simson- kasutas antud olukorda väga tabavalt, tehes oma väärtuste kaitseks ning suhete hoidmiseks/tugevdamiseks sotsiaaldemokraatidega õige poliitilise käigu. Kuidas hinnata asjaosaliste käitumist pärast juhtunut?
1971 aastal klassifitseeritakse kanep B klassi narkootikumiks. 2004 aasta jaanuaris viiakse kanep üle C klassi, põhjendusega säästa politsei tööaega tähtsamate kuritegude jaoks. Omamise ja kasvatamise eest enam ei karistata. Levitamine jääb karistatavaks. 2008 aasta 7. mai klassifitseerib Briti valitsus kanepi tagasi B klassi. Peale seaduse muutust teatas politsei ülem, et nemad antud seadust täitma ei hakka. Arutu ressurside raiskamine. Taani Kanepi tarbimist ei tolereerita. Kopenhaagenis on piirkond Christiania, kus on lubatud kõik narkootikumid. Venemaa Alates 2003 aastast on väikestes kogustes (20 grammi) omamine lubatud. Kanepi ajalugu Kanep on vana kultuurtaim, kes pärineb ilmselt Aasiast. Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist
puudub juhtimine ja valitsemine. Ei usu, sest võib tekkida tõsine korralagedus, "riik" kui mõiste oleks hävinenud. 10. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära? Põhjendage vastust. Sotsiaalne, sest nt vene keelt rääkiv inimene võib tunda end täiesti eestlasena ja vastupidi 11. Kas tolerantsusel on piirid ühiskonnas , kus sallivus on väärtus? Põhjendage oma seisukohta elulise näite varal. On, sest lapse tapmist, pedofiliat ei tolereerita 12. Kuidas eristuvad inimesed ühiskonnas kaasasündinute omandatud omaduste poolest? Tooge näited! Inimesed erinevad soo, vanuse, füüsiliste ja vaimsete võimete, rassilise kuuluvuse, seksuaalse orientatsiooni poolest. Nt on maailmas mehed ja naised, erinevas vanuses, mõned on füüsiliselt tugevad, mõned nõrgemad, mõned on intelligentsemad kui teised, on mustanahalised, mongoliidid, europiidid; mõned on heterod, mõned biseksuaalid. 13
- *Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused sugu, vanus, rassiline kuuluvus, füüsilised ja vaimsed võimed. *Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus jne. 3. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära? Põhjenda. - Sotsiaalne, sest nt vene keelt rääkiv inimene võib tunda end täiesti eestlasena ja vastupidi. 4. Kas tolerantsusel on piirid? Põhjenda. - On, sest lapse tapmist, pedofiiliat ei tolereerita (sallita) 5. Vt lk 10 kaarti ja leia vastus viimasele küsimusele. 6. Loetle inimvajadusi. Selgita. Võrdle laste ja eakate statistikat. Milliseid seoseid on võimalik nende vahel leida? Miks on Eesti demograafiline kaart ebaühtlane? - *Inimvajadused: - Füsioloogilised vajadused vajaduse vee, toidu, une ja eluks sobiva keskkonna järele. - Turvalisusvajadus vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele.
hakkavad levima lombi äärde: 1. aste kiusamise juhtum: ohver tunneb end ebaturvaliselt 2. aste vanemad ja perekond: viha kiusamise suhtes, empaatia ohvri suhtes. Peret võiks nimetada kiusamise sekundaarseks ohvriks 3. aste pealtnägijad koolis: jälgivad, see võib juhtuda ka nendega 4. aste teised koolis: kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. Siin kõige olulisem kooli sõnum: meil ei ole kiusamine lubatud, seda ei tolereerita. 5. Aste väljaspool kooli. Kool on miniatuurne ühiskond, ühiskonna peegel. Kui koolis ei ole turvaline, siis miks peaks väljaspool kooli e ühiskonnas lastel turvaline olema? Kiusamine ja lapsevanemad...(Heleni subjektiivne nägemus) Need vanemad, kes saabuvad kooli ja karjuvad, lasevad tossu välja. Laps suure kiusamise ohver ja nõuavad, et kiusaja visataks koolist välja. Lahendus: lase aur välja lasta, siis saab minna asja juurde süvitsi ja asja