( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7
vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline tegur mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. 7. Selgitada tolerantsusreeglist lähtuvalt kuidas mingi tegur võib olla piiravaks teguriks? tolerantsusreegel - selle kohaselt mõjub pidurdavalt see ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile. Optimum rahuldab organismi vajadust. 8. Missuguste tegurite alusel saab iseloomustada populatsiooni? Arvukus, asustustihedus, sooline ja ealine struktuur 9. Koosta ökoloogiline, milles on ära märgitud neli troofilist taset1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane Esimene troofiline tase: moodustavad produtsendid ehk orgaanilise ainete tootjad
Fotoautotroofid - kasutades nähtava valguse lainepikkusi sünteesivad endale orgaanilist ainet (rohelised taimed, fotosünteesivad vetikad ja mõned protistid). Heterotroofid ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid. (kõik loomad, kõik seened, enamus bakteritest, paljud protistid ja vähesed taimed). 4. Selgitage ja kujutage näitlikult (skeemi, joonise abil) ,,Liebegi miinimumseadus" ja ,,Tolerantsusreegel". "Liebegi miinimumseadus"- organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see (abiootiline) tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. "Liebigi tünn", mille seinalauad on erineva pikkusega. Sellist anumat saab veega täita vaid kõige lühema laua ülemise servani. Teiste einalaudade pikkus ei ole sealjuures oluline. "Tolerantsusreegel"- liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse
(globaalse) veeringe. 14. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata teiste tegurite optimaalsusest). Seega võib organismi elutegevust piirata ka näiteks liigne valgus või üleväetamine. 15. Energia ökosüsteemis. Energiavoog. Albeedo Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:
liigi isendite elutegevuse mõju teistele ökosüsteemi osadele. Liigi kadumisel ökosüsteemist hõivatakse tema ökonišš teiste liikide poolt. Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina – keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata teiste tegurite optimaalsusest). Seega võib organismi elutegevust piirata ka näiteks liigne valgus või üleväetamine. Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel – kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid
· gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias · Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem; · Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist; Taluvus ja optimaalala · Taluvusala ehk ökoamplituud - keskkonnatingimuse toimeväli (keskkonnaparameetrite piirkond), mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. · Optimaalala antud liigi isendeile kõige sobivam osa taluvusalast. Sobivust võib mõõta näiteks
115. Tolerantsus, taluvus, ökoloogiline amplituud. Ökonišš Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina – keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata teiste tegurite optimaalsusest). Seega võib organismi elutegevust piirata ka näiteks liigne valgus või üleväetamine • Organismide suhet keskkonnaga iseloomustab ökoloogiline amplituud ehk taluvuasala. Ökoloogiline amplituud on liigi taluvuspiiride vahekaugus mingi teguri suhtes