Immuunsüsteem mitte ainult ei vaigista immuunvastutust vaid ka ennetab mittevajaliku vastuse kujunemist. Lümfotsüütide antigeenretseptorid on ülimalt tundlikud, nii et kui rakkudeni jõuab nõrk signaal siis nad reageerivad ootamise ja valmisolekuga, tegutsema asuvad nad alles peale tugeva signaali saamist. Samuti ei ründa immuunsüsteem kõike millega organism kokku puutub, selle asemel võetakse näiteks toit ja muud kahjutud asjad omaks. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Kuna kergesti võib juhtuda, et B- ja T-rakkudel võib olla antigeeniretseptor, mis vastab mõnele keha enda antigeenile, siis enne vereringesse laskmist testitakse lümfotsüüte. B-rakke testitakse luuüdis ja T-rakke tüümuses. Need rakud, millel on ohtlikud antigeenretseptorid, hävitatakse kohapeal. Immuunsüsteem asub kõikjal meie kehas. See koosneb valgetest verelibledest, mis aitavad ära tunda ja hävitada haigustekitajad
Organismi kaitsvad mehhanismid on mitmetasandilised. Esmalt kaitsevad organismi mehaanilised kaitsebarjäärid nahk ja limaskestad. Peale nende kaitsebarjääride läbimist lülitatakse sisse mittespetsiifilised kaitsemehhanismid näiteks põletik koos fagotsütoosiga. Kui eelnevast ei piisa, siis aktiveerub spetsiifiline mehhanism immuunsüsteem. Mõningatel juhtudel ei teki kindla antigeeni suhtes immuunvastust. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Omandatud ehk spetsiifiline immuunsus Aktiivne Passiivne Loomulik Kunstlik Loomulik Kunstlik Haiguse Vaktsineerimine Transplatsentaarsel Seerumi või Läbipõdemine t ja rinnapiimaga immuunglobuliini manustamine
vabaneda ihast nende keemiliste ainete järele. Füüsiline tolerantsus paneb annuseid suurendama, et siiski ootuspärase eufooriani jõuda. Käitumistolerantsus on õpitud. Uimastitarvitaja suudab mõnikord kogemustele toetudes tahtlikult varjata uimasti mõju ilminguid. Inimene kontrollib psühhoaktiivseid aineid mõnikord küll, kuigi enamasti läheb vastupidi. Kui inimene tarvitab erinevaid opiaate, võib märgata nähtust, mida nimetatakse ristuvaks tolerantsuseks. Ristuv tolerantsus on see, kui ühe ravimi korduv manustamine vähendab tundlikkust ka teise ravimi suhtes. Opiaadid võivad tappa, võõrutus mitte. Võõrutusnähud püsivad tugevatena kahe päeva vältel ja suuremalt jaolt kaovad 8-10 päeva möödudes, kuigi mõned jääknähud kestavad nädalaid. Uus heroiiniannus kaotab võõrutussümptomaatika aga kiiresti. Sõltuvushäiret iseloomustab himu uimastit manustada
ühendist jõuab muutumatul kujul süsteemsesse vereringesse. Biosaadavust väljendatatakse protsentuaalselt. 60. Mis on ravimi kumulatsioon? Miks aine kumuleerub organismis? Seos ravimi toimega? Ravimi kuhjumine organismis. Kumulatsioon ilmneb kui üksikute annuste manustamisintervall on väiksem kui elimineerimiseks kuluv aeg. Korduval manustamisel võib toime nõrgeneda ja lõpuks üldse kaduda. Seda nimetatakse tolerantsuseks ehk talumuseks 61. Ravimsõltuvust iseloomustavad neli tunnust? Nende olemus? · soov manustatavaid doose pidevalt suurendada, · füüsilised ja vaimsed abstinentsinähud/võõrutusnähud, · organismi ainetaluvuse (tolerantsuse) tõus, · Isiksuse muutus. 62. Millisel kujul ringleb ravim veres? Selgita selle olemust. Milline vorm on toimiv? Seotud vormis, mis on depoovorm ning vabalt ringleva ravimi hulga vähenemisel täiendab selle varu.
Klonaalne selektsioon - organismis toodetakse pidevalt T ja B lümfotsüüte, mille pinnal vastavalt BCR ja TCR. Klonaalse selektsiooni teooria järgi saavutab iga lümfotsüüt võime reageerida mingi antigeeniga enne, kui ta selle antigeeniga üldse kokku puutub Kloon – genotüübilt ja fenotüübilt sarnased rakud, mis pärinevad samast eellasest Immunsüsteemi tolerantsus – spetsiifilise immuunvastuse mittetekkimist kindlale antigeenile nim tolerantsuseks ehk IMMUUNVASTUS PUUDUB! Aktiivne protsess, vajalik on antigeeni töötlus ja esitlemine lümfotsüütidele ning see on seotud immunoloogilise mäluga Looduslik – seotud B ja T lümfotsüütide negatiivse ja positiivse selektsiooniga, organism käsitleb embrüonaalse arengu vältel manustatud antigeeni omana Omandatud – tekib peale sündi Primaarne/sekundaarne immuunpuudulikkus PRIMAARNE – häired immuunrakkude arenemisel tüvirakust funktsionaalseks immuunrakuks
Paraneb küll tähelepanu, kuid reaktsioonid aeglustuvad. 58. Mida teevad hallutsinogeenid inimese tajuga? Hallutsinogeenid muudavad inimese taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone ning lisaks ka pärsivad kesknärvisüsteemis tegevust. 59. Mis on sõltuvus? Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. 60. Mis on uimasti kasutamisel tekkiv tolerantsus? Tolerantsuseks nimetatakse olukorda, kus uimasti esialgsed annused ei tekita enam rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Esialgse toime saavutamiseks tuleb annust suurendada. 61. Mis on kognitiivsed protsessid? Aistingut, taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist nimetatakse tunnetuslikeks ehk kognitiivseteks protsessideks. Need on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 62. Mida nimetatakse aistinguks?