2.1 Aflatoksiinid Aflatoksiine produtseerivad perekond Aspergillus seened A.flavus ja A.parasiticus. Keemiliselt on need difuranokumariini derivaadid. Levinuim, ohtlikuim ja enimuuritum on aflatoksiin B1 (AFB1), tähtsad on ka aflatoksiinid B2, G1, G2. Mäletsejaliste vatsamikroobid on võimalised muundama aflatoksiine aflatoksikooliks, lagunemise ulatus on veel ebaselge: ühtede autorite uuringutes lagunes in vitro vatsavedeliku keskkonnas 42% toksiinist, kuna teistel andmetel olulist toksiinilammutamist ei toimu. Kindel on, et oluline osa toksiinist siiski möödub vatsast muutumatult. Vatsa läbinud ja seedetrakti jõudnud AFB1 on väikese molekulmassiga, lipofiilne ja imendub passiivse difusiooni teel kiiresti, roojasse jõuab vähe. Soolest imendunud toksiin seondub 90% ulatuses plasmaalbumiinidega ning jõuab esmalt maksa, kus toimub AFB1 akiivne hüdrolüüs
kätte. Aga pärmseen on ka elav organism. Oma ainevahetuse ja paljunemisvajadusega. Ning selle paljunemise ning ainevahetuse käigus eraldab ta organismi toksiine üle 80 erineva toksiini, millest kõige mürgisemad on metüülalkohol ehk puupiiritus, mis omakorda põhjustab maksatsirroosi ning suuremas koguses ka pimedaks jäämist, ja kõhtu puhitav gaas, mis väljendub halvalõhnaliste fekaalide ja peeruna. Siinkohal ei tasu unustada, et need on vaid kaks 80st toksiinist, mis on põhimõtteliselt kõik kesknärvisüsteemi mürgid. *Pikaajaline pärmseene infektsioon võib esile kutsuda näiteks maksatsirroosi. Igatpidi ontlikul ja kenal koduperenaisel, kes kunagi ei tarvita alkoholi, avastatakse ühel hetkel maksatsirroos. Kuidas ? Kust? Põhjuseks võib olla aga aastaid kestnud pärmseen, sest päevast päeva perekonnale ja sõbrannadele hõrke küpsetisi pakkudes on ju kerge pärmseene lemmiktoidusega märkamatult liialdada,
- sRNA-d (valku siduvad, RNA-d siduvad). Kui sidub valku, siis muutub tema funktsiooni, kui mRNA, siis reguleerib geeni ekspressiooni. Võib olla cis ja trans. - toksiin-antitoksiinid ja trans-translatsioon. T-Anti I tüüp. mRNA translatsiooni kus paikneb toksiini geen on inhibeeritud väikese mittekodeeriva RNA antotoksiiniga seondumisega. Toxin-antitoxin systems and trans-translation. Koosnevad alati valgulisest toksiinist ja selle valgulise toksiini omadusi/võimeid neutraliseerivast antitoksiinist (valk või RNA). Toksiin on enamasti stabiilne, antitoksiin on ebastabiilne ning seda peab koguaeg juurde sünteesima. - 100S ribosoomid dimerisatsioon Translatsioonilised GTPaasid Mis on ortoloogid ja mis on paraloogid. Ortoloog - eri liikidest pärit järjestused, millel on üks ühine eellane. Paraloog - samast liigist pärit järjestused, millel on üks ühine eellane
(nekrotiseeriv fastsiit), roosi, reumat, sarlakeid. Enam kui 50% farüngiitidest on põhjustatud S. pyogenese poolt. Teine pool on viiruslikud. Kui on tegu bakteriaalsega, tuleb kohe teha AB ravi, muidu võib haigus üle minna reumaks ja glomerulonefriidiks. Sarlakid (põhjustaja S. pyogenes). Algavad ägeda farüngiidi pildiga. Keelele ilmub vaarikapunane katt ja 7. haiguspäeval ilmub nahale lööve, mis on tingitud S. pyogenese erütrogeensest toksiinist, mida kodeeritakse faagi genoomis. Nekrotiseeriv fastsiit. S. pyogenes on tuntud ka nn lihasööja bakterina, kuna tema rakkude pinnavalgud ja eksotoksiinid toimivad superantigeenidena. Nende vastu moodustuvad antikehad ja see indutseerib nahaaluse koe kahjustuse (inimene hakkab ise oma nahaalust kudet lagundama). Esmalt ilmub kerge punetus ja turse. Siis nahatemperatuur tõuseb, nahk muutub lillaks, siniseks, tekivad kollase sisuga villid. Edasi tekib 4-5 päeva
geneetliselt muundatud taimed. 56. Bakteriaalsete infektsioonide korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustus ja diagnostika. Rakusiseste ja rakuväliste infektsioonide immunoloogiline erinevus. Bakterivastast immuunsust iseloomustab: Bakterivastase kaitse efektiivsus sõltub eeskätt bakteri sina struktuurist ja bakteri patogeensusest Juhul kui bakteri patogeensus sõltub vaid teatud toksiinist või piiratud arvust adhesioonimolekulidest, on spetsiifilised antikehad võimelised organismi edukalt kaitsma Kaitse vanem osa, loomulik immuunsus (komplemendi alternatiivne aktivatsioon, fagotsüüdid ja äge põletik), reageerib bakterite konserveerunud pinnastruktuuridele ja hävitab efektiivselt suure enamuse tekitajatest Hästi reguleeritud fagotsütoosi kaudu hävitatakse efektiivselt enamus bakteritest
annaabi.ee 
