kusjuures nimetatud oli: allergiad, astma, suhkrutõbi, seljavalud, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire. Takistused harjutustel osalemisel: 16% osalenutest ei omanuid takistusi harjutustel osalemisel. Ülejäänute poolt toodi välja järgmisi põhjusi: meditsiinilised probleemid, motivatsiooni- ja energiapuudus ning vanemate tihe töögraafik. Takistused tervisliku toitumisega seoses: 31% osalenutest ei takistanud miski tervislikult toitumast. Ülejäänute puhul toodi välja alljärgnevaid põhjusi: perekondlikud söömisharjumused (väljas söömine, ebatervislik toidu valmistamine, tervisliku toidu kättesaadamatus), enda söömisharjumused (suured kogused, liiga kiire söömine). Programmis osalemisega seonduv ainuke takistus oli trauma. Traumat eelnevalt kogenud noorukid käisid vähem käitumuslikus toetusgrupis, tervisliku toitumise grupis ja vähem ka treeningsaalis. 2 T.E.E.N.S
Toituvad bakteritest ja vetikatest. Tavaliselt hingamiseks vajalikku hapnikku võtavad nad veest. Nendel puudub rakukest ja seda asendab elastne pelliikul, mille moodustab tsüntoplasma sees olev väliskiht. 5.Amööbi paljunemine, tsüsti mõiste ja tähtsus. Amööb paljuneb pooldumise teel ning soodsates tingimustes võib see toimuda mitu korda päevas. Sügisel, kui ilmad muutuvad külmaks ning leutingimused ebasoodsaks, lakkab amööb toitumast. Tema keha ümardub ja kattub tiheda kaitsva kestaga, tekib tsüst. Tsüstina võib ta tuulega kanduda teise veekogusse. 6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine. Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse.
Kõhuõõnes paiknevad sigimiselundid, isaskalal seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Kui sugurakud on küpsenud, jõuab kätte sigimisaeg, mis on kaladel enamasti kevade lõpul, suve algul. Kalad sigivad mittesugulisel teel. Luukalade viljakus kõigub mõnekümnest marjaterast kuni 300 milj. marjaterani. (Bioloogia põhikoolile I; Eesti Entsüklopeedia 5) 2.5 Luukalade toitumine Kalad toituvad planktonitest, bentostest ja teistest kaladest. Paljud kalad aga lakkavad talvel toitumast, kui nad nt taliuinakusse jäävad. Toitumise katkestamise talvel tingib iga-aastane talvine kasvukatkestus, mis avaldub kala luudel, sealhulgas ka soomustel. Harilikult katkestavad kalad toitumise ka kudemise (sigimise) ajal, kõhnudes sel perioodil tublisti. (Loomade elu, 4 köide) 2.6 Luukalad inimese elus Inimese jaoks on luukaladel väga suur tähtsus. Miljonid inimesed tegelevad kalade püügi, kasvatamise ja ümbertöötlemisega
keskkonnakaitsjad välja nende ohu lindudele ja nahkhiirtele. Ümarlauas rääkis nahkhiirte uurija Lauri Lutsar, et tuulegeneraatorid on nahkhiirtele paratamatult ohuallikaks. Nahkhiired orienteeruvad looduses kajalokatsiooni ja ultraheli järgi, mistõttu on esitatud hüpoteese, et rände või toitumise ajal meelitab tuulik nahkhiiri mingil moel ligi. Teine arvamus, mis üritab seletada, miks nahkhiired ei suuda tuulikutest mööda lennata, väidab, et nahkhiired tahavad toitumast tulles tuulikutesse puhkama asuda. Rootsi uurijad väidavad, et tuulikud eritavad soojust, mis meelitab tema juurde putukad. Nahkhiirte probleem on ka seetõttu terav, et erinevalt lindudest, kes võivad saada aastas viis kuni kuus poega, on nahkhiirtel aastas ainul üks poeg, mistõttu nende arvukuse hoidmine on palju raskem. Seetõttu tulekski juba tuuleparkide planeerimisel arvessse võtta võimalikku ohtu nahkhiirtele ja uurida, kas kusagil lähedal on mõni nende koloonia
mädanik. Lõpuste kui hingamisorgani ulatuslik kahjustumine põhjustab kalade hukkumist. Olulised nihked on branhüomükoosi korral ka kalade verepildis. Järsult suureneb juba haiguse alguses granulotsüütide arv, kuid väheneb lümfotsüütide hulk, haiguse kõrgperioodil leidub veres hulgaliselt monotsüüte ja polümorftuumseid leukotsüüte. Haiguse esmaseks tunnuseks on kalade muutunud käitumine. Kalad lakkavad toitumast, kogunevad parvena vee pealmistesse kihtidesse ning hoiduvad kalda lähedale. Haiguse süvenemisel kogunevad kalad tiigi sissevoolule, mõned neist seisavad vertikaalses asendis ning ei reageeri inimese lähenemisele. Sellised kalad jäävad juurdekasvus tugevasti maha. Haiguse kliiniline periood kestab 57 päeva.Diagnoos pannakse episotoloogiliste andmete, kliiniliste tunnuste ja seeneniidistiku leiu põhjal lõpuste veresoontes.
annaabi.ee 
