üksteisest ei võõranduks. Abielud sõlmiti võimalikult vara, kui lapsed olid umbes 15 aastased, tüdrukute puhul isegi varem. Samuti peeti õigeks leskede taasabiellumist. Ülistati keha ja seksuaalelu ning selle ihaldatuvast, samuti ka armastust, kuid seda peeti rangelt abielusiseseks. Antiikaja seisukohad on meie ühiskonnas säilinud tänapäevani. Mehe roll on instrumentaalne ehk ta tegutseb toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Naise roll oli pigem ja on paljude arvates siiani, pigem emotsionaalne. Samuti oli antiikajal meeste ja naiste vaheline ilmselge moraalne topeltstandard, mis esineb siiamaani. Mehe seksuallelu on vaba ning ta võib teha mida ta tahab, kuid naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest mitte kinni pidamine on rangelt karistatav. Naist austati ja hinnati eelkõige kui ta oli ema, kuid ta oli siiski terve oma elu oma mehe ülemvõimu all
Naise roll vanal ajal Koduses elus oli naine tavaliselt küll korraldaja ja vastutaja, aga pidi samas täielikult mehele alluma. Naise rolli nähti emotsionaalsena. Naist hinnati ja austati eelkõige emana. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud ta otsustada. Naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Mehe roll vanal ajal Mehe roll on instrumentaalne. Mees pidi tegutsema toitjana, hankijana distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Mehe seksuaalelu oli vaba. Mehe puhul on ohjeldamatut seksuaalsust peetud loomulikuks, elujõulisuse näitajaks. Lapse roll vanal ajal Laps oli oma vanemate vara. Keskmine laste arv oli 3. Laste arvu piirati. Rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Kui lapse endale jätta, siis jätkus talle tavaliselt armastust ja hoolt. KESKAEG
Tööjaotus kultuuri õpetamine laste kasvatamine ühiselu kindlustamine Majandus hariv funktsioon hoolitsus funktsioon soojätkamisfunktsioon Funktsioon sotsialiseerumis turvalisuse pakkumine turvalisuse pakkumine Funktsioon sotsialiseerumis funkt- sotsialiseerumisfunkts. Sioon VANAEG Mehe roll on intsrumentaalne, ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli ka praegu enam emotsionaalsena. Naisi hinnati ja austati eelkõige emana. Naistel ei olnud tihtipeale poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud nad otsustada Lapsed olid olulisel kohal, vanemate kohustuseks peeti neid õpetada ja kasvatada, roomas olid lapsed oma vanemate ''vara'', vanemad võisid vabalt otsustada mida oma lastega teha.
Emantsipatsioon – vabanemine eelarvamustest Virtuaalse maailma osakaalu kasv – televisiooni ning interneti suur mõju 2. Perekonna ülesanded: Soojätkaminsfunktsioon Seksuaalfunktsioon Majanduslik funktsioon Sotsialiseerimisfunktsioon Hoolitsuse funktsioon Hariv/kultuuriline funktsioon Turvalisuse pakkumine 3. Vanasti ja praegu Vanaaeg: Mehe roll oli instrumentaalne, tegutses toitjana, hankijana – perekonna juht Naise roll oli emotsionaalne, naisele kehtivad ranged reeglid millest ei tohtinud üle astuda Mehe seksuaalelu oli vaba Naist hinnati ja austati eelkõige emana Naine sai olla vaid abielunaine, ori või hetäär(vabade elukommetega haritud naine). Hetääre koolitati et mehele nii füüsilist kui ka vaimset rahuldust pakkuda Naine terve elu mehe ülemvõimu all, puudusid pol. Õigused
loobumiseks! Ja elasid õnnelikult kuni surmani- seda juhtub tänapäeval üha harvemini. Seega võib vist väita, et kooselud ei püsi seetõttu, et inimestele on omane püüdlus õnne poole. Õnne aga loodetakse leida sealt, kus veel pole oldud. Teisiti võib seda nimetada lootuseks, mis teatavasti kustub viimasena. Kindlasti on siin oma osa ka mehe ja naise rolli muutumisel ühiskonnas. Meest ei näha enam ainukese pere toitjana või kaitsja või perepeana. Kiirelt arenenud keskkond võimaldab kanda naisel samu rolle, mistõttu on kadunud ära ka väärtused, mis kunagi olid kooselu alustugedeks. Näiteks mees on toitja ja raha sissetooja ja naine koduperenaine ja laste kasvataja ning ühe poole puudumisel ei saanud kooselu toimida. Kuid tänapäeval on nii naine kui mees võimeline üksinda kõigi ülesannetega toime tulema. Seega saab järeldada, et kooselud ei püsi tänapäeval meie elukeskkonna ja
perekonnaelust hoopis kirjut pilti. Filosoofid pidasid perekonda oluliseks ja arutlesid riigi võimaluste üle reguleerida abielu, perekonna, sündimuse ja laste kasvatamisega seonduvat. Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi enam emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard, mis valitseb järgnevailgi sajandeil: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Rooma perekonnas oli hierarhia tipus domineerivpatriits, kes valitses täielikult oma familiat* ehk suurt peret naist, lapsi, orje
I sajandi VanaRooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430 355 eKr): Mehe keha ja hinge tema korraldas niiviisi, et ta suudab paremini taluda külma ja kuuma, reise ja sõjakäike, sellepärast määras tema talle tööd väljaspool kodu. Naise keha seevastu lõi jumal selleks vähem suutlikuna ja sellepärast, arvan, määras talle kodused talitused. Mees peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina mehe instrumentaalne roll. Laps oli Roomas oma vanemate vara vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid
I sajandi Vana-Rooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430–355 eKr): Mehe keha ja hinge tema korraldas niiviisi, et ta suudab paremini taluda külma ja kuuma, reise ja sõjakäike, sellepärast määras tema talle tööd väljaspool kodu. Naise keha seevastu lõi jumal selleks vähem suutlikuna ja sellepärast, arvan, määras talle kodused talitused. Mees peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina – mehe instrumentaalne roll. Laps oli Roomas oma vanemate vara vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid
annaabi.ee 
