staator stator suhteline kiirus relative velocity suitsukamber smoke box suitsutoru, leektoru smoke tube, fire tube suitsuventilaator, exhaust fan tõmbeventilaator tahm soot termoõlikatel thermal fluid heater toiteklapp feed valve toitepump feed pump toitevee ökonomaiser feedwater economizer toitevesi feed water trummelmootoer drum rotor turbiini kere turbine casing turbiinlaev turbine powered ship vaateaken sighthole vabakolb-gaasigeneraator free-piston gas generator vee karedus water hardness vee-auru kollektor water-steam drum veetase water level veetaseme näidik, water level gauge, water gauge glass veenäiduklaas
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10
põhiliselt mineraalaineterikkast põhjaveest, osalt ka pinna- ja tulvaveest. Võrreldes siirdesoo ja rabaga on mulla potentsiaalne viljakus suurem. Mikroreljeef tasane, harvem mätlik. Madalsoo voib olla lage(rohusoo) või kaetud puurindega(puissoo,soomets). Puurindes iseloomulikud sookask, sanglepp,kuusk, alusmetsas harilik toomingas, paakspuu, mage sõstar. Taimkate madalsoos seda liigirikkam, mida enam sisaldab toitevesi mineraalaineid, vaese toitevee korral vlitsevad tarnad. Iseloomulikeks liikideks rohurindes angervaks, ubaleht, soovõhk, raudtarn, luhttarn, sale-tarn, lääne-mõõkrohi, soo-kuuskjalg; samblarindes soosammal, keskmine sirbik, teravtipp. Puhmarinne puudub. Turba tuhasus, toitainete sisaldus ja ph märgatavalt suuremak kuisiirdesoos Siirdesoo. Arengu keskmine aste; harva, ainult toitainete poolest vaesema lähtekivimi korral, võib ta moodustada ka esimese astmena
tiheduste tttu. Skeemi phielemendiks on trummel (6) (joonis 1 , lk 1). katlad on teatud krgusega (isegi 50-60m). Mda tusu torusid liigub les vee ja auru segu , sest seal toimub vee keemine ja aurustumine ja need torud paiknevad katlakoldes seinte peal.Mda laskuvtorusi liigub trummlis alla vesi ja need torud on paigaldatud vljaspool katla seina.Sealt edasi liigub tusutorudesse (veeauru segu on kergem kui vesi, tekib iseenesest trikulatsioon.) Toitepumbaga antakse toitevesi konomaiserisse(kosse) ja seal toimub eelsoojendamine, kllalt krgele temperatuurini. Ja nd surutakse klm vesi trumlisse. kui katla koormus muutub viksemaks vib juhtuba tsirkulatsioon seiskuda. siis pannakse juurde pumbad. Paljud katlad ttavad lekriitilistel tihendustel. Kuna ei ole trumlit ja trummelkatlapuhul aga soolad kogunevad trumblisse ja trumblist lastaks vlja teatud hulk soolast vett. KAASAEGNE ELEKTRILINE KATEL LK.1
45 m3/S KYTUSE NIISKUS WP= 0.00 KYTUSE TUHASISALDUS AP= 0.00 KYLMA OHU ENTALPIA - 251. KJ/KG OHU ENTALPIA OHUEELSOOJENDISSE SISENEMISEL - 251. KJ/m3 LIIGOHUTEGUR OHUEELSOOJENDISSE SISENEMISEL - 1.13 LIIGOHUTEGUR LAHKUVATES GAASIDES - 1.21 LAHKUVATE GAASIDE ENTALPIA - 2090. KJ/m3 KYTUSE TEMPERATUUR - 20. *C SLAKI TEMPERATUUR - 0. *C LENDTUHA OSA - 0.00 AURUTOOTLIKKUS - 55.5 KG/S LABIPUHE PROTSENT - 0.5 AURU KULU VAHEYLEKUUMENDIS - 0.0 KG/S TOITEVESI -TEMPERATUUR - 210. *C -ROHK 16.9 MPA -ENTALPIA - 903.3 KJ/KG TRUMMEL -KYLLASTUSTEMPERATUUR 346.6 *C -ROHK - 16.0 MPA -VEE ENTALPIA 1643.4 KJ/KG -AURU ENTALPIA 2587.3 KJ/KG YLEKUUMENDATUD AUR -TEMPERATUUR - 540. *C -ROHK - 15.0 MPA -ENTALPIA - 3424.7 KJ/KG VAHEYLEKUUMENDUS SISENEMINE - TEMPERATUUR - 0. *C -ROHK - 0.0 MPA -ENTALPIA - 0.0 KJ/KG
enamasti mitmeastmelistena, madalama temperatuuriga astmed vastuvoolu, kõrgtemperatuuriga aste pärivoolu. Auru ülekuumendites temperatuuriga üle 450 °C toimub auru segamine ja auru juhtimine ülekuumendi gaasikäigu ühelt küljelt teisele. Auruülekuumendid jagatakse vahekollektoritega pakettideks. Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. 16. Ökon o m ai s e rid
torusi. Katlad liigitakse töörõhujärgi: *madalrõhukatlad *keskrõhukatlad *kõrgrõhukatlad Soojuskandja(vesi/aur) liikumise skeemi alusel katla küttepindades: · Vaba tsirkulatsiooniga katlad- ringleb veeaurusegu ja vesi erinevate tihduste tõttu · Sundtsirkulatsiooniga katlad-vaba tsirkulatsiooni tugevndatakse pumba abil. Neid katlad kasut, kui katel on madal · Otsevoolu katlad- puudub ringlus, st ühest otsast tuleb toitevesi, mis läbib kõik küttepinnad ja väljub. Neid katlaid kasut tavaliselt, ss kui katel töötab ülekriitilistel parameetritel. Ülekriitilisel rõhub kaob ära vee ja veeaur tiheduse erinevus. Mida kõrgem on rõhk seda suurem on termiline kasutegur. Kasutus otstarbejärgi: · Energeetilised katlad · Tööstuskatlad-toodavad üldjuhul küülastanud auru. · Küttekatlad(suitsutorukatlad v veetorukatlad)
enamasti mitmeastmelistena, madalama temperatuuriga astmed vastuvoolu, kõrgtemperatuuriga aste pärivoolu. Auru ülekuumendites temperatuuriga üle 450 °C toimub auru segamine ja auru juhtimine ülekuumendi gaasikäigu ühelt küljelt teisele. Auruülekuumendid jagatakse vahekollektoritega pakettideks. Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C.
annaabi.ee 
