kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism.
• erutuse levikut on võimalik pidurdada; • närvikeskustest edasiminevate impulsside sagedus oleneb ärritaja tugevusest ja sagedusest ning närvikeskuse funktsionaalsest seisundist. 6. Milline on mälu ülesanne inimese organismis ja kuidas ta jaguneb?salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. • lühimälu ehk hetkemälu; • püsimälu. 7. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis bioloogilise tähenduse järgi? • toiterefleksid; • kaitserefleksid; • orienteerumisrefleksid; • sugurefleksid. 8. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis käitumisreaksioonide järgi? *tingimatud ehk kaasasündinud ehk pärilikud refleksid→seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste autonoomsete funktsioonidega; *tingitud ehk elu jooksul omandatud refleksid. 9. Millised on autonoomse närvisüsteemi ülesanded inimese organismis?
18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega). Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid - võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega; ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel; signaalse iseloomuga. Jaotus: bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid, sugurefleksid. retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari.
erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) (nt neelamine, aevastamine, oksendamine, köharefleks, pilgutamine, mälumisrefleks, imemisrefleks, orienteerumisrefleks) on seotud selja- ja piklikajuga. · Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: · Toiterefleksid · Kaitserefleksid · Orienteerumisrefleksid · Sugurefleksid Jaotus retseptorite järgi: · Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) · Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid Vastureaktsiooni järgi: · Motoorsed · Sekretoorsed · Vasomotoorsed · Troofilised 19. Mis on refleksikaar?
närvisüsteemi. KNS talitluse aluseks. 18.Kuidas jagunevad kõik refleksid? 1) Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) – eluks hädavajalikud, vallanduvad automaatselt. 2) Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid – omandatud tingimatute reflekside baasil. *Jaotus bioloogilise tähenduse järgi (tingimatud refleksid): 1) Toiterefleksid (vastsündinul imemisrefleks) 2) Kaitserefleksid (pupillide suuruse vähenemine järsu suure valgushulga puhul) 3) Orienteerumisrefleksid (reaktsioonid tugevatele helidele, valgusele jms) 4) Sugurefleksid (tagavad elu jätkumise, vallanduvad kui sugunäärmed aktiivsemaks muutuvad) *Jaotus retseptorite järgi 1) Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) 2) Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid = veresoonte toonuse muutused;
annaabi.ee 
